Austatud lugeja
Imelist püha päeva Sulle!
Tervitan Sind täna hommikul kell 07:26 Marijampolė 40 000 elanikuga linnast lõuna Leedust.
Jõudsin siia neiu Gytė ning tema vanemate Palangos'e tänaval asuvasse koju eile õhtul, selle rännaku 28. päeval, olles nüüdseks läbinud jalgsi ja ainult jalgsi 707 km.
Eile õhtul käisime Gytė'ga jalutamas vihmases Marijampolė linnas. Ilus!
Öö enne tänast olin telgis Marijampole'st 29 km kaugusel
kaks ööd enne viimast telgiööd olin Kaunase linnas,
mis suuruselt teine linn Leedus oma 307 498 elanikuga.
Kaunases elasin ma 39 aastase muusiku Giedrius'se, tema abikaasa ja 10 aastase poja kodus, siikis oli minu kasutada oma korrus, tuba, köök ja vannituba. Seal sain pestud ka enamuse kaasas olevaid riideid.
Algselt oli mul plaanis ööbida Kaunases ainult üks öö, kuid kuna Giedrius'el oli tulemas üks tore väike musitseerimine teise päeva õhtul, ning minul on trompet kaasas, siis ta palus, et jääksin Kaunasesse veel üheks ööks ning ühineksin tema ja väikese ansambliga ühes kunstinäituse avamisel Meno Forma nimelises galeriis. Nii läkski, et leidsin ennast neljapäeva õhtul mängimas nii trompetit, plokkflööti, meditatsioonikaussi, džembetrummi, väikeset kellukest ning isegi laulsin.
Pärast näituse avamise lõppemist pakkisime kõik asjad ning sõitsime Fluxus ministerija'sse, kus musitseerimine jätkus, küll ainult natuke teise koosseisuga ning koos selle veiniga, mis meile galeriist kaasa anti. Natuke enne südaööd kutsus üks muusikutest, keda meiega eelnevalt galeriis ei olnud, Giedriuse, Ricardo ja minu oma koju hilisele õhtusöögile, kus tema kallis naine oli kodus valmistanud suppi. Armsas paar ja kuum kapsa-porgandi-herne supp koos leivaga oli pärast rohkem kui viietunnist erinevate pillide mängimist nii nagu Ricardo ütles, tõeline ime.
Muidugi kogu päev oli tegelikult tõeline ime.
Järgmise päeva hommikul pidin siiski karavani kokku pakkima ning jätma natuke väsinuna peale kahte magamata ööd Giedrius'se ja tema lahke kojaga hüvastiMuidugi kogu päev oli tegelikult tõeline ime.
Siis hakkas äkki sadama ning sadas üle kahe tunni. Olin juba linnast väljas ning vihma eest ei olnud kuhugi varjuda, õnneks oli minuga koos üks vihmakeep ja vihmavari.
Maanteel olid aga korralikud rööpad, kuhu vesi arvas, et tal on hea koguneda, niiet kõik mööduvad sõidukid said mind toredasti pritsida, nagu seda paistab allolevast videost. See valmistas mulle siiski palju nalja - miski ei jää ju püsima, ei koos lahedate muusikutega soojas avaras kunstigaleriis koos tundidepikkune musitseerimine ja inimeste rõõmustamine olles imetletud ega ka üksinda paduvihmas maanteeäärne kõndimine,
olles mööduvate sõidukite poolt porise veega üle pritsitud.
Banaanid, pirn, seemneleid, oad
Ja siis nägin veel ühel ja samal päeval kokku kolme vikerkaart ! ! !
Lucky sokid
A nüüd hakkan pakkima asju ning liikuma edasi - peatselt ootab mind ju Baltimaade suurune Poola, mille läbimiseks vaja veel korra jalutada üle 600 km !
Laadisin ka kuulamiseks mõned lindistused http://yourlisten.com/meigo
Varsti lisan sinna ka galeriis musitseerimist
ning viimaste päevade muljeid !
Praegu kõik,
sellel blogilehel oli see ühtlasi postitus nr 300
Olge Terved!
M.
Laadisin ka kuulamiseks mõned lindistused http://yourlisten.com/meigo
Varsti lisan sinna ka galeriis musitseerimist
ning viimaste päevade muljeid !
Praegu kõik,
sellel blogilehel oli see ühtlasi postitus nr 300
Olge Terved!
M.
No comments:
Post a Comment