14 päeva Serbias

Austatud lugeja - kogeja

Kirjutan Sulle lõuna-Serbia suurimast linnast Niš, kus Wikipedia andmetel 2011. aastal elas 260 237 liigikaaslast.

Täna on selle jalgsirännaku 97. päev ning olen läbinud 2321 km.

Kogunenud on hulga kogemusi - "lõnga", "niite" ning "kangast". 
Seega istun nüüd siin arvuti taga ja ees ja "koon", "heegeldan", "tikin" ja "õmblen" kokku esimese blogipostituse Serbiast.

Sisenesin Serbiasse Rumeeniast 10.augustil kell 11:45

Serbia sissejuhatus oli muljetavaldav.
Peale piiriületust oli üks ainuke väike restoran, mitte ühtegi poodi.
Enne Vršac'i linna jõudmist ei olnud mitte ühtegi maja ega külakest.
Ainult üksik maantee keset põlde - mägesid.
Jalutasin mööda seda teed üle kolme tunni.

Sisenemine 35 700 elanikuga Vršac'i linna
10. august kell 15:13

Edasi vaatamiseks kliki alumist
Loe edasi . . .

5.-10. august Rumeenia - Arad, Timisoara, Rumeenia - Serbia piiriületus

Natuke lisa teeäärsetele ploomidele ja õuntele

5. augusti hommikul ärkasin Arad linnas
kahetärni pansionaadis *POIANA*

Arad'i Linnahall

Inimesed Arad'i kesklinnas

Teel Timisoara poole

Edasi sirvimiseks kliki alumist Loe edasi . . .

Debrecen - Häpi - piiriületus - Oreadea - Edina - Gustav - Arad

 Kallis lugeja

Tervist Sulle siit Arad nimelisest linnast lääne - Rumeeniast,
kus elanikke 159 700 !
Eelimise postituse tegin täpselt nädal aega tagasi esmaspäeval, kui olin veel Oradea linnas, kus mind siiras rõõmus ja tänulikkuses majutas Edina Lovász koos oma elukaaslasega.

Kuigi ma jõudsin Oradea linna algselt plaanitust päev hiljem ning koos koerakutsikaga, tahtis Edina väga minu-meiega kohtuda, meile abiks olla ning meid majutada. 

Edina ja Zoltán'iga
nende 6. korruse korteris Nufarului tänaval
Oradea linnas Rumeenias.
27. juuli õhtune koosolemine - Poolast päris taimetee

10 päeva ja 9 ööd reisis minuga koos kuldse-valgekarvaline koerake, kellele panin nimeks Häpi. Koos Temaga ületasime Ungari - Rumeenia piiri, kuigi Tal ei olnud koerapassi.

See oli imetlusväärne, kui kiiresti Ta õppis...kolmandal päeval pärast meie kohtumist jalutas juba väga eeskujulikult suure maantee ääres, kuidas ta kogu aja andis mulle igatmoodi tunda, et Tal on väga hea minuga koos olla.
Kuidas Ta lihtsalt väsimatult suutis jalutada nii, et päevade lõpupoole Ta lihtsalt sikutas suure kotiga Meigot nöörist, kui jalutasime maanteeääres...ja kui jalutasime põllul, siis ta lihtsalt jooksis ette, taha, paremale, vasakule.
Mina jalutasin Temaga koos oldud aja jooksul 190 km,
kuid Häpi jooksis kindlasti mõned km rohkem.

Edasi lugemiseks kliki
alumist Loe edasi . . .