silmad põhjanaela klammerdumas
taevast joon joon
tähtede suunas juuksekarvakesed kasvavad
**************************************************
Vahel imetlen "oma" kassi, nö elukaaslast,
mingis mõttes on ju kõik siin meie elu kaaslased.
Olen jälginud, kuidas samaegselt on ta justkui (ülimas) rahus ja keskendatuses.
Keskendumine koos sisemise rahuga - tasakaal. *****************************************************************************
Meenub lugu Buddhast ja sitarimängijast,
milles viimane väidetavalt kirjeldas sitarikeelte häälestamist.
Kui sitarikeel on liiga lõtv, siis ei teki õige heli,
kui keel on liiga pingul, on keele purunemise oht, ning ikka ei teki õiget heli.
Täiuslik häälestus on kusagil vahepeal
- mitte liiga pingul - mitte liiga lõtv.
No comments:
Post a Comment