Mõtisklused - printsiibid

Tere!

On pühapäeva õhtu, Isadepäev.
Tulin külla oma isale Margusele.


Kirjutan mõnigatest printsiibidest, mida viimasel ajal üha enam ning järjest sügavamalt olen mõtisklenud.

Juba umbes 2500 aastat tagasi tõdes Buddha,
et me kõik puutume kokku vananemise, kannatuste, haiguste ning surmaga.
Tõsi, meie päevad aastad siin planeedil on tõepoolest piiratud.
Võib ju uskuda, et vaim - meie olemus elab maise keha paratamatust saatusest olenemata edasi ning jätkab rännakut.
Siiski peab tõdeda, et hiljemalt 100 aasta pärast on enam kui 99 % praegusest inimpopulatsioonist tabanud sama saatus, mis juba tabanud miljardeid liigikaaslasi.

Samal ajal on siiski sündide arv suurem - inimpolulatsioon siin planeedil pidevas kasvus.
Praegu väidetavalt umbes 7 000 000 000 (seitse miljardit) inimolendit
Aastal 1975 umbes 4 miljardit
Aastal 1800 alla 1 miljardi
Aastal 1 umber 200 miljonit
Ehk täna on inimpopulatsioon 35 korda suurem kui umber 2000 aastat tagasi.
Niimoodi hüppeliselt logaritmiliselt paljunemegi.
Kui nüüd mõelda meie esivanematest ja nende esivanematest ning nende esi-esi-esivanematest jnejne...
võime jällegi tõdeda, et meil on ju samad esivanemad. Püramiid justkui tõmbub kokku.
Olgu nendeks esivanemateks siis ürgsed inimahvid ürgsest Aafrikast või Aadam ja Eeva.

Mingis mõttes oleme siis ju ikkagi üks perekond - see inimkond. Vähemalt sugulased, sama liik kindlasti.

Järgmine "asi" mis mind vaevanud on ajatunnetus, täpsemalt ööja päev ja aasta.
Siin planeedil olles, mis pöörleb ümber oma telje,
oleme vahepeal  "otse Päikese käes" vahepeal varjus...siis jälle Päikesekäes, planeedi varjus jne.
Ja kusagil planeedil on alati "Päike tõusmas" on hommik.
Kusagil on koguaeg "Päike loojumas" on õhtu.
Kusagil on alati öö, kusagil päev.
Ja kui Maa on sooritanud 365 tiiru ümber oma telje on ta samaegselt sooritanud ühe ringi ümber Päikese ja seda nimetame me aastaks - 1 aasta = üks planeet Maa ring ümber Päikese.
Ja niimoodi on see olnud juba umbes 4 500 000 000 "aastat"
Tahtsin sellega jõuda sinna, et meie - inimkonna üks ööpäev ja üks aasta on sellised ajaühikud,
mis tekkinud planeedi tiirlemisest ja pöörlemisest.

Kui kujutleda ennast näiteks positsiooni, milles asub Päike või teised tähed - nende jaoks ei eksisteeri selliseid mõisteid ja kogemusi nagu öö ja päev või aasta.
Päike ja tähed lihtsalt põlevad ja kiirgavad - soojust ja valgust.
Meie Päike on seda väidetavalt teinud juba 4 570 000 000 aastat.
Kuigi aasta on ajaühik, mis tekkinud meie planeedi tiirlemisest.
Seega Päikese jaoks ei eksisteeri meile harjumuslikku ööpäeva ajatunnetust.
Ei ole mingit tänast, homset, ega eilset.

Olen veel mõtisklenud karma printsiibist ning ütlusest - mida külvad seda lõikad.
Siin kus me oleme, tundub olevat see üks ülim printsiip!
Seega igati praktiline oleks võtta ja omada täielik vastutust kõikide mõtete, sõnade, tegude, liigutuste, emotsioonide, loomingu ja muu eest, mis meist alguse saab või meie läbi sünnib.
Vastutagem!

Ja kõik mõtted, sõnad, kavatsused, teod ja muu,
olgu nende motiiviks siis kas omakasupüüdmatu altruism või isekas egoim,
tunduvad omavat erinevat väge, erinevat energeetilist laengut.
Inimese iseloom oleks justkui nende erinevate jõudude ja printsiipide kogusumma, mille praktiseerimisele inimene on pühendunud kas siis teadlikult või teadmatult. Või mille kiirgusväljadest ta lihtsalt mõjutatud on.

Erinevate isekate ja/või omakasupüüdmatute printsiipide laeguid on inimkond ikka ja alati kogenud. 

Seega erinevad motiivid, kavatsused omavat erinevat jõudu, laengut.
Võime ka teadlikult pühenduda mõningate meile südamelähedaste pritsiipide praktiseerimisele.
Mida külame, seda lõikame.


Oluline on ka ajastus ning järjekord. Maja ehitamist on praktiline alustada vundamendist, katus on üks viimaseid. Kevadel külvatakse, istutatakse - sügisel kogutakse viljasid jnejne...
Niiet järjekord ja ajastus on olulised siin faktorid.
Samuti perioodid. Kõik oleme ju kogenud, kogeme, et päeva, nädalada, kuu, aasta võib jagada erinevateks perioodideks.
Kogu inimeluperioodis on ju ka selgelt märgatavad erinevad perioodid. Kolime sinna või rändame tänna.
Oleme sunnitud kohanema, muutuma, arenema.
Nagu looduses, kõik taimed, puud, kasvavad arenevad, laienevad igas suunas.

Juured tungivad üha sügavamale muutudes üha pikemaks jämedamaks.
Tüvi püüdleb kõrgemale jämedamaks.
Nagu ka oksad, lehed, viljad
Tasakaalukas areng.

Ja veel on märgatav teatud üksused.
Nagu nt inimestest moodustuvad perekonnad. Perekondadest moodustuv inimkond.
Päikesesüsteemid, galaktikad jne.
Eriti veel praeguses globaalses maailmas, internet ühendab, lennukid ühendavad,
teisel pool maakera ei ole enam kauge, mobiilside ühendab, majandus on ühendatud.

Üks planeet - üks inimkond. 
Selline on 21. sajandil igati praktiline kirjeldus, tunnetus.
Tahame või ei taha, miski ühendab meid kõiki.
Äkki isegi võngub, elustab ja voolab see sama eluenegia kõigist ja kõigest läbi.

Ühtsuse ja mitmuse paradokse on inimkond ka ikka ja alati lahendanud.


Selliseid toimimisi tahtsingi puudutada. Vananemist, kannatusi, haiguseid, surma.
Inimpopulatsiooni hüppeline kasv. Ühised esivanemad.
Maakera tiirlemine ja pöörlemine - öö, päev ja aasta.
Isekus ja omakasupüüdmatus.
Mida külvame, seda lõikame. Karma printsiip. Pühendumine ja vastutus.
Järjekord, ajastus. Kohanemine, karv, muutus, areng.
Väiksematest üksustest moodustuvad suuremad üksused. Rakud - organid - organism.
Inimesed - perekonnad - inimkond. Planeedid, kuud - tähed - galaktikad.

Universaalne eluenegia - ühtsus.

Soovin arenguterohket rännakut Teile meile kõigile!