Võtan aega, et kirjutada blogi.
Olen tagasi Läänemaal kodukülas. Käisime ema ja õe Kristiga Jõgevamaal vanaema Endla'l külas.
Vanaemal tervis palju parem, kui viimase kevadise külastuse ajal ning temast õhkas ikka isemoodi positiivsust ja soojust. Kinkisin vanaemale üleelmine pühapäev valatud valge küünla.
(Tookord tegingi küünlavalamise isikliku rekordi - 27 küünalt)
Hea rõõm oli kogeda, et vanaema elurõõmsalt nii palju raamatuid loeb.
Naabrimees Enn käis rattaga 5 km kaugusel asuvas Kuremaa alevikus, tagasi tulles oli tal vanaemale seljakotis hulk raamatuid, mille raamatukogu personal oli nö kokku pannud.
Ma ei olnud televiisorit vaadanud ammu-ammu. Vanaemake viis siis kurssi, et mis kes milleks jne...
Õhtul näitas Kanal 2 põnevuskomöödiat Mr. & Mrs. Smith - peaosades Brad Bitt ja Angelina Jolie.
See tundus isegi natuke naljakas, kohati muidugi jabur.
Kõht oli heast ja paremast pungil - nagu ikka vanaema juures. Nii hea!
Vanaema andis koju kaasa suure purgi mett, õunu, kuivatatud õunu, suure kotitäie ubasid, mis minule, kui taimetoitlasele on talveks ideaalne proteiin.
Lisaks kinkis mulle veel ühe vana albumi - tõeline perekonna reliikvia! Lubasin selle eest hoolitseda.
Hommikul käisin jooksmas. Sport on ikka ülihea.
Füüsiline vastupidanus on ka hea praegu,
alates märtsi keskpaigast olen pea iga päev jooksnud 5 - 10 km.
Tore oli joosta seal Vooremaa looduses, jälgida inimeste maju, puukuure, küttepuude hunnikuid jne...
2 suurt lahtist haukuvat koera olid ühe maja lähedal, kellesse ma tunnustavalt suhtusin ning mõttes ütlesin, väga tublid, väga tublid, just niimoodi peabki kaitsma oma territooriumi!!!
Tagasisõites lugesin auto tagaistmel kõva häälega G. Aarma raamatut - Mida paljud ei tea. Müstika ja maagia.
Ootamatult sündis visioon - kui ometi asutaks sellise raadiojaama, kust olekski võimalik kuulata raamatute lugemisi.
Vau!!! Vahepeal ka muusikat, kuid pealmine oleks eestikeelsed audioraamatud.
Isegi autorid ise võiksid vahel lugeda.
Ilmselgelt saaks selline jaam omale nimeks Raadio Raamat.
Oi kuidas 87 aastane vanatädi Linda selle üle rõõmustaks, ta just viimane kord kurtis, kui ma Haapsalus tal külas käisin, et viimstel nädalatel silmanägemine lihtsalt niipalju kahanes, et enam ei näe isegi lugeda.
Tal oligi raamat lihtsalt pooleli jäänud ja sellest ka natuke nukker meel.
Kusagil maailmas kindlasti on selline raadio olemas.
Kodutalus talve küttepuud on uues kuuris riidas - nii pikemad ahjule kui lühemad pliidile.
Täna veel varavalgest kuni pimedani saagisin ühe suure kuivanud kuuse ja kuivanud pihlaka.
Vedasin käruga, "kirveldasin" (uus sõna - tähendab lõhkusin kirvega) ja ladusin riita
- mõlemast nii kuusest kui pihlakast said lühikesed pliidipuud.
Juba kujutlesin salaja, kuidas talvel paksu valge lumega see kuusk pliidi alla praksub ja seda kuuse põlemise lõhna tekitab, kui ma seal sooja lähedal meega teed joon hommikul ja raamatuid kogen.
Eile õhtul komponeerisin veel ühe lühikese klaveiteose vahetult peale seda, kui olin lugenud õe kingitud raamatust mitme helilooja elulugusid. Sealt sain küll palju inspiratsiooni ning perspektiive!!!
Aitäh!!!
Toese pealkirjaks sai Sügis - kunagi lindistan ta ka.
Arvo Pärdi album Annum per Annum on ka kaaslane tihti.
Leian ja kogen ikka looduses lootust.
Olgu see siis jõe voolamine tähed öösel vaikus võnked lehed puhas õhk või muu
- ikka muutub hingamine alati kergemaks - vabamaks.
Tihti tänapäeva ühiskonnas võib näha liigset ahnust, liigset kiirustamist, liigset muretsemist.
Liigset väsinust, liigselt tühja mõttetust, niisama liigset laiskust + palju muud liigset.
Looduses puhtas ei tundu selliseid liigseid tasakaalutusi olevat.
Minujaoks on midagi niivõrd ülierilist selles looduse lihtsuses.
Ei tekita ka sügis enam nurkust. Aastaajad nagunii ju vahelduvad,
tundub vajalik ja hea see paratamatus.
Iga päev on aastaringis erinev,
on ju ka sõnad loodus ja lootus peaaegu samad.
Meil on Gregoriuse kalendri järgi aasta 2012
planeet Maa on aga ümber Päikese tiirelnud umbes 4 540 000 000 aastat.
Mulle hakkas blogi'ndus täitsa meeldima, kuid praegu lühidalt kõik.
"Olen tühi olen vaba olen siin"
No comments:
Post a Comment