Lühikokkuvõte 13. - 30. september

Hei kulla lugeja

Tervist Sulle Ouranoupolis'e linnakest Aatose mäe lähedalt Kreekamaalt!
Minu aeg siinsetes ruumides on peatselt lõppenud, siiski jõuan veel luua ühe blogipostituse, enne kui asun teele Istanbuli - Türgi poole.
Olukord Türgis on viimase kahe nädalaga muutunud, seoses sinna põgenenud süürlastega. Minu planeeritud marsruut kulgeb siiski läbi Põhja-Türgi. Vajadusel olen loomulikult ka alati valmis selle jalgsirännaku katkestama. 

* * * * * *

Tallinnast alates on minujaoks olnud olulised inimesed ja loodus, kellega mul on õnnestunud kohtuda ning koos olla. 
Oluline on olnud iseenda sügavam ja ehtsam tundmaõppimine ja identiteeditunnetus erinevates olukordades, kui seltskond ja keskkond on koguaegses muutumises. 
Oluline on olnud austuse praktiseerimine kõige suhtes, kellega kokku puutun. 
On olnud oluline proovida siiralt mõista inimeste ja teiste olenditega toimuvaid erinevaid protsesse. 
Oluline on olnud need tunnetused-tõdemused inimeste ja looduse kohta lindistada, kristalliseerida heliviisidesse, et hiljem kogunenud helimaterjali kasutades komponeerida mõni uus tore - ilus teos. 
Oluline on olnud jagada blogipostituste ja fotode vahendusel väikeseid killukesi minuga toimuvast. 
Oluline on olnud tõdeda, kui palju on minuga koos veel isekat üleolevat uhkust, ebapraktilist muretsemist ja vihastumist. 
Oluline on olnud nende sisemiste negatiivsete dünaamikate asemel olla võimalikult tolerantne, mõistev, tänulik, avatud, lahke, abivalmis - seda mitte ainult teistega, vaid ka iseendaga suheldes.

* * * * * *
Edasi lugemiseks kliki palun
alumist sinist Loe edasi . . .
* * * * * *
Kahjuks ei jõua ma Sulle praegu pikemalt kirjutada, 
kuidas ma 13. septembril alustasin igapäevasest pikemast jalutamisest kahenädalast puhkust, 
kuidas ma sõitsin bussiga Thessaloniki'sse, kus ma elasin 2 ööpäeva neiu Eleftheria kesklinnas asuvas korteris.
Kuidas ma 15. septembril kohtusin Thessalonikis oma kalli õe Kadiga, kes tuli Ateenast. 
Kuidas me peatselt peale kohtumist asusime bussiga teele Litochoro ehk Jumalate linna poole.
Kuidas me koos Kadiga vallutasime 3 päeva - 16.-18. september Olümpose mäge, jõudes läbi higi, vihma, ööpimeduse ja pisarate 2866 m kõrgusele Skala nimelisse tippu . . . 
Kuidas me kohtusime kahe toreda prantslase, ühe argentiinlase, 
23. aastase austraalanna Steph'i ja 28. aastase Somaalias sündinud kanadalase Liban'i ja paljude teistega . . .

Liban Mohamed oli väga erilisel missioonil, Ta pidi Olümpose mäge algselt külastama koos oma vanema vennaga, kes kahjuks hukkus autoõnnetuses 2008. aastal. Venna lahkumisest saadik on Liban viinud ellu mitmeid venna unistusi, Olümpose mäe tipp oli viimane. 
Liban kandis mäe tippu rasket Trooja mõõka (350ne eurost), mille Ta sinna tippu jättiski ja mille me seal tipus kividega ümbritsesime.

Vau!!! Tõeliselt imeline kvaliteetaeg koos õe Kadiga!!! 
Tema jaoks oli see elu esimene mägironime - eneseületus. 
Olen väga tänulik, et Elu niimoodi toimis ja et meil õnnestus Kreekas kohtuda ja niimoodi koos olla, rännata!
Aitäh!!!

18. septembil kohtusime ka ameeriklase Michael'i ja inglase Russell'iga.

Michael'il on korter Corfu saarel, Ta andis meile täpsed juhised, kus Ta tühi korter asub, ning kus asub elektrikappi peidetud korterivõti.

19. septembri ennelõunal asusime koos Kadiga Litochoro lähedalt uuesti teele Thessaloniki poole, kuhu jõudes alustasime 7 tunnist rännakut ida-Kreekas asuva Corfu saare poole. Esimese öö Corfu saarel ööbisimegi Michaeli tühjas korteris.

13. - 19. septembri fotosid on võimalik vaadata siit, 
https://plus.google.com/photos/118204142593751055377/albums/6061469750868862113hiljutisemad fotod millalgi hiljem . . .

20. september sõidame Kadiga Mpenitses'esse, kus järgnevaks neljaks ööks oli meil bookitud mereäärne tore elamis-,ööbimispaik.
21. september jõudis Corfu saarele lennukiga Dublinist meie kallis ema Marje! 
4 päeva õnnestus meil veeta ülikvaliteetset ja personaalset aega kolmekesi Corfu saarel!!! 

24. septembril, Kadi sünnipäeval lendasid nad mõlemad Dublini, õnneks jäi nende lend 4 tundi hiljaks? 
Saime selle aja veel Corfu lennujaama esisel muruplatsil koos olla.

24. septembril ööbisin uuesti Michaeli tühjas korteris.
25. septemberi hommik alustasin 7 tunnist praami ja bussisõitu tagasi Thessaloniki poole, ööbisin lennujaamas, vaadeldes inimesi.
26. septembri hommikul alustasin bussisõitu Ierissose poole, kuhu täpselt 2 nädalat tagasi reedel olin jalgsi Tallinnast jõudnud.

27. september alustan jalgsirännakut Ouranoupolise poole, et näha Püha Aatose mäge ja selle ümber elavaid munkasid.
Püha mäge ennast ma "vallutama" ei hakanud, Kreekamaa kõrgeimast Olümpose mäest täiesti piisas!!! 

Küll aga õnnestus mul siin oldud nelja päeva jooksul vaadelda munkasid ja kloostreid jnejnejne...
Kokku on Püha mäe ümbruses 20 Õigeusu kloostrit, milles ja mille ümbruses elab umbes 1400 munka. 
Nende valduste neljapäevaseks külastamiseks on vajalik kirjalik luba Diamonitirio ja mitmeid teisi dokumente. Päevane külastajate arv on rangelt piiratud, broneeringuid on võimalik teha ette kuni poolt aastat. 
Mitte ühtegi naist sinna ei lubata!!!

Mul on veel natuke vaja "seedida" ja analüüsida kõike seda, mis siin minuga toimus, kuid üsna selge on.

Kulla lugeja
viibi ikka imestuses, rõõmus, positiivses arengus, 
ilus, rahus, armastuses!!!
Soovin Sulle edukat iseenda, kaaslaste ja kosmose tunnetamist, tundmaõppimist!

Meigo Märk
30. september Ouranoupolis