Esimesed 10 päeva Kreekas

Austatud lugeja

Tervist!
Mul on Sulle täna eriti rõõmus meel kirjutada, et 12. septembri õhtul jõudsin linnakesse nimega Ierissos.

Sellega ühtlasi lõppes minu jalgsi ümber maakera rännaku esimene pikem faas Tallinn (Eesti) - Ierissos (Kreeka), mille jalgsi läbimiseks jalutasin 4 kuud, kümnes riigis, kokku 2800 km.

Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Serbia, Bulgaaria, Kreeka.

Nüüd olen alustanud igapäevasest pikemast jalutamisest mõnenädalast puhkust, mille jooksul kasutan liikumiseks ka busse. Siiski juba peatselt on kindel plaan jätkata ainult jalutamist Ierissos'e linnast.

Kui kõik ettevalmistused (kindlustused, viisa, täielikud tervislikud läbivaatlused, täpse marsruudi paikapanek, ööbimiste organiseerimine, minuga kaasas oleva varustuse uuendamine ja kõige ebavajaliku hülgamine jne jne...)
kui need kõik sujuvad, siis juba oktoobri teisel nädalal soovin alustada selle "jalgsi ümber maakera rännaku" teise faasi ainult jalgsi läbimist, milleks on Türgi ja Iraan.

Loomulikult ei hakka ma jalutama Iraagis, Afganistanis ega Pakistanis. Kuid kui Iraani läbimine peaks tõepoolest õnnestuma, siis edasine praegune plaan on sõita laevaga ühte minu lemmikriiki India, et võiks alata selle jalgsirännaku faas 3.
Ei rutta siiski veel nii kaugele!!!
  
Samm-haaval. Päev korraga.
Isegi võiks kirjutada, et südamevõnke, hingetõmbe ja silmapilgu haaval!

* * * * * *

Praegu kirjutan Sulle aga Thessaloniki'st - suuruselt teine linn Kreekas, linnas elanikke rohkem kui 320 000.
Koos linna ümbritseva metro-alaga on siin Thessalonikis elanikke rohkem kui 1,1 miljon.

Jõudsin siia eile hommikul bussiga.
Ja juba homme hommikul jõuab siia Ateenast ka minu kallis õde Kadi Märk, kes on Kreekas reisinud mõned päevad minust kauem (enamasti muidugi mitte jalgi)!
Meile on peatselt antud olla koos siin Kreekas 5 päeva, mille jooksul õnnestub tõenäoliselt külastada Olümpose mäge ja lihtsalt koos olla, kogeda, õppida, areneda, armastada!!!

* * * * * *

Järgnevalt mõned pildid ja kirjeldused
esimesest nädalast Kreekamaal

HELLAS
TERE TULEMAST
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Foto 4.09 kell 18:41

Kliki alumist

Loe edasi . . .

AUTOD AUTOD BUSSID BUSSID

Varsti saan märjaks
5. september kell 13:37

3 tundi jalutasin üksinda sellisel suurel teel

Sisenedes Anthi nimelisse külla,
andsid 2 meest mulle teele kaasa 5 tomatit ja 4 kurki.
7. september kell 10:51

Sellised väikeseid pühakodasid on teeääres sadu, kuhu saab käe ja nina sisse pista, süüdata väike õline tahk ja palvetada 

Kütustehinnad eurodes

Sisenedes Nigrita linna
7. september kell 12:17

Seal linnas istudes kirjutasin
minuga kaasas olevasse väikesesse märkmikusse...

PAREM AUSTADA, KUI OLLA AUSTATUD
PAREM IMETLEDA, KUI OLLA IMETLETUD
PAREM TEENIDA, KUI OLLA TEENINDATUD

PAREM ARMASTADA, KUI OLLA ARMASTATUD

KUID ÜLIOLULINE ON  OLLA AVATUD
NING OSATA TOIME TULLA
TEISTE INIMESTE AUSTUSE, IMETLUSE, TEENIMISE, TÄNULIKKUSE, LAHKUSE JA ARMASTUSEGA!

OLLA TÄNULIK, MITTE UHKE
OLLA LAHKE, MITTE AHNE

"Who can say where the road goes
Where the day flows, only time..." - Enya

"Kes oskab öelda, kuhu läheb tee
kuhu voolab päev, ainult aeg..." - Enya

Kaart ei ole territoorium

7. septembri õhtuks olin ennast "sisse seadnud" ühe mäe tipus asuvasse katusealusesse.
Telgi alla kogusin kokku ümbruses leiduvat kuiva heina.
Õhtul oli kuulda iseäralikke inimhäälitsusi - ümbruskonnas kutsuti koju mitmeid lehma-, lamba - ja kitsekarjasid, kelle kaelades olevad kellad väga ilusasti helisesid.

Õhtul peale seitset oli aga minu telk ja "minu" väike kuusnurkne katusealune ootamatult ümbritsetud kuuest lehmast...???
Nad jäidki kogu ööks ka sinna sama mäe tippu. Vahel öösel ärgates kuulasin, kuidas nad kõvasti hingasid ja soristasid.

Nad võtsid sisse toredad positsioonid, kaks lehma magas minust vasakul, 4 paremal...hommikuks olid nad läinud.

Kuna järgmine päev sadas vihma, jäin ka teiseks ööks sinna katusealla paigale - parandasin telgikotti, lugesin, kirjutasin, kuulasin raadiot, noodistasin muusikat, imetlesin vaadet ja vaikust. 

Õhtune vaade külade linnade kodude tuhandetele tuledele.
8. september kell 21:55 

Kõht oli tühi, kuid küla ainuke pood oli lõunapuhkusel

Teeäärtes on PALJU kreekapähklipuid...

...ja mandipuud.
Roheka kauna sees on kõva koorega ümbritsetud mandel.
Nii suuri mandleid ma ei olnud veel elus näinud - poole pöidla suurused!

9. septembri õhtu kell 19:30
Päike ei looju, vaid maakera tiirleb.

Selliseid allikale ehitatud veekraane on palju - nii külades, linnades kui teeäärtes.
Külm allikavesi ikka "umbe hää"!!!

10. september kell 11:00
Esimene vaade merele, mida viimati nägin Lätimaal 31. mail.

Mööda kuivanud jõesängi jalgsi merepoole

10. septembri õhtu kell 18:59

inside your dreams

Fotol kaitseväe sõidukid
Ärkasin 11. septembri hommikul, olles arvanud, et eelnev öö leidsin telkimiseks väga hea kõrvalise koha.
Varahommikul enne kella 7 kogunesid kohe minu telgi lähedale grupp kaitseväelasi,
siiski 10 meetri kaugusele ja mõni meeter allapoole, et alustada ettevalmistusi õppuseks.

Meie vahel olid väga tihedad põõsad - oli kuulda iga krõbinat,
kuid näha mitte midagi.
Seal põõsastikust viis mind välja ainult üks väike rada, ning kui peale kella 10 sealt väikese mäe otsas olevast põõsastikust väljusin, sattusin peale 20nele noormehele, kes vahetasid seal väga kõrvalises paigas riideid.

Nii nende kui meie vahel valitses õnneks rõõmus vennalikkus.
Nad hakkasid oma poolalastioleku üle naerma ja selle üle,
et äkki tuleb suure kotiga läbi kõrvaliste põõsaste künkast alla mina...

Nad küsisid inglise keeles, kust ma tulen, kuhu lähen jne...
Üks noormeestest ütles mulle: "Jumal õnnistagu sind!"
Jätsime vennalikult hüvasti...soovisin neile edukat õppust.
Kahju, et ei taibanud fotot jäädvustada nende poolalasti näomaalingute ning relvastatud Kreeka kaisteväelastega.

12. septemberi hommik kell 07:10

Eelneval õhtul kirjutasin märkmikku...

Kuidas küll kirjeldada tähistaeva imelisust?
Merede suurust?
Lillede ilu?
Teise inimese silmasid, naeratust?
* * *

Tundub, et kui mul vahel õnnestub kasvõi korraks vabaneda minuga koos olevate erinevate kujutluste ning kirjelduste mõjusfäärist, õnnestub mul tõesti näha ja kuulda, ning nähtut ja kuuldut ka tunda ja mõista, ilma nähtule ja kuuldule midagi lisaks kirjeldamata või kujutlemata...