Bulgaaria - Kreeka

Ahoi!!!

Eile (4.sept) õhtul kell pool 7 sisenesin Hellas'esse, ehk Kreeka'sse.
Viimased 4 km enne piiri jalutasin üksinda veel pooleli oleval kiirteel, kus töömehed olid äsja tööpäeva lõpetanud.

Kolmapäev oli ekstreemne, pingeline - täpselt 20 km lõik Krupnik'ust Kreshna'sse, jalutasin mööda maanteed nr 1 E79e,kuna ühtegi teist väiksemat paralleelset teed ei olnud. Jalakäijale ei olnud seal mägistel teedel just palju ruumi, tunde olin ülikeskendunud igale väiksemalegi liigutusele seal kurvistel tiheda liiklusega teel, kus mõnda aega voolas kohe minu kõrval paari meetri kaugusel ja kümme meetrit madalam lai mägijõgi, teisel pool kahes suunas sõidukid (kes tihti möödusid minust vähem kui ühe meetri kauguselt). Ühel pool suur jõgi, teisel pool kiired sõidukid ja paarikümnemeetri kõrgune vertikaalne kalju, mis oli tihti traatvõredega toestatud ja lisaks veel vihm!!!


Siis keskpäeva paiku toimus seal maanteel vähemalt nelja autoga liiklusõnnetus, mis minujaoks muutis olukorra palju soodsamaks. Mõlemale poole õnnetuspaika tekkis 4 km ummik, kokku umbes 8 km.

Kui olin üle tunni aja jalutanud möödudes seisvatest sõidukitest ja nendes reisijatest, jõudsin kell 13:30 õnnestuspaigani.
Edasi möödusin veel 4 km pikkusest teisel pool õnnetuspaika olevatest autode ja inimrivist, kellest paljud küsisid minult, kui tulijalt, mis toimub? Ja kui kaugsel?
Sain isemoodi tähelepanu osaliseks, vastates kõikidele küsijatele, et õnnetus on 1 km kaugusel, siis 2 km, 3 km kaugusel...
Suur oli minu kergendus, kui lõpuks just sõidukite liikumahakkamisel jõudsin Kresna'sse, kust sain edasi jalutada mööda väiksemat külateed - puhata närvisüteemi - vaikus, hingamisruum . . .

Eelnevatel paaril päeval sain imetleda kagu-Euroopa suurimaid mägesid.

Karjus ja lambad Lukoli lähedal 1.september 18:04

Edasi lugemiseks kliki alumist
Loe edasi . . .


Esimene öö Bulgaarias magasin ühes tühjas majas.
28. - 30. august jalutasin 76 km lõiku Glavanovtsi-Zemen-Zhedna. Kuna eelnevalt olin paar päeva seigelnud Serbia mägimetsades, oli 27. augusti õhtuks oli otsa lõppenud viimane toiduvaru - viimane tomati, saiatükk ja mandel.
Kuna edasisel rohkem kui 50 km teel läbi metsade, üle mägede ei olnud mitte ühtegi poodi, toitusin 2 päeva (28. ja 29. august) hommikust õhtuni ainult teeäärsetest õuntest, ploomidest, sarapuupähklitest, põldmarjadest, viljateradest ja mägiallikate vetest. Kõht oli siiski koguaeg täis, energiat oli palju, keha hea kerge!!! Videokaameral sai aku tühjaks.

Tore oli veel jälgida, kuidas augustikuu viimasel nädalal väikesed külad inimtühjenesid. Eriti sellised külad, millest kool ja rohkem töökohti asuvad rohkem kui 50 km kaugusel.
Paigale jäävad vanurid põllumehed, metsamehed, talunikud, karjused...

30. augusti keskpäeval jõudsin Zemen'i linna, kus oli isegi sularaha-automaat, vau!!! Ostsin seal mitmest poest head ja paremat, eriti heaks osutus kaks tükki rasvast pähklihalvaad!

31. augusti hommikul ärkasin Zhedna'st Bobov Dol'i poole asuvates mägedes telgis. Oli pühapäev, kõht oli eelmise päeva rasvasest halvaast ja seemnesaiast mõnusalt raske - ilm oli kuum, otsustasin võtta Päikest seljale, mis enamuse aja on ju kaetud suure kotiga. Lamasin siis üksinda seal kõrgel Bulgaaria mägedes pühapäeva ennelõunal laialilaotatud telgikilede ja magamiskoti peal nokamütsiväel alati - seljale Päikest!
Alles keskpäeval alustasin pakkimist ja siis jalutamist, kuna avastasin, kui erakordne kaja seal mägedes oli.
Suur kiusatus puhuda üksinda trompetit seal looduse avaras metsistunud kajavas mägirüppes sai suure rõõmuga teoks. Pühapäevane Bach/Gouned - Ave Maria oli kõlas seal küll!!!

Siis olid veel ühed väikesed kärbsed, kes higise minuga koos rändasid - suhteliselt tüütud, ronisid ninna, kõrvadesse ja silmadesse!!! Lootusetu oli nende eest ka ära joosta, mida ma proovisin! Ütlus "you can run but you can't hide" ehk "sa võid joosta, kuid sa ei saa peituda" nende kärbestega suhtlemisel küll paika ei pidanud. Sain rahu siis, kui olles püstitanud telgi, tegin telgi"ukse" lahti, jalutasin telgist paarikümnemeetri kaugusele ja siis jooksin kiiresti telki!!!

Toredaid kilpkonnasid olen näinud, mägiojade veed on ikka eriti head!!!

3 eeslitega vankrit 4.sept hommik kell 08:35

Meenutus veel Serbiast, kus oma sõiduki peatas kokku 15 juhti, et mulle küüti pakkuda. Lisaks kinkisid 4 erinevat Serbia inimest mulle 2 T-särki, kaks paari pükse (lühikesed ja pikad) ja 2 paari valgeid sokke.

Vaata fotosid https://plus.google.com/photos/118204142593751055377/albums

Nüüd alustan jälle pakkimist 

ning uurin täpsemalt, milline on edasine marsruut.

Olen teel Athose püha mäe ja poolsaare suunas. 

Suures eluookeani lainetustes oleme me väikesed haprad mullikesed, mis tekivad ja kaovad.
Rahu olgu Sinuga!!!

Meigo
5.september
Promachonas Kreeka
Mau