 |
| Ansambel Tuli Taevast |
ansambel "Tuli Taevast" kontserdil "Tuli Põhjalast", kus esiettekandel oli ka Meigo Märk'i (minu) teos "Avar Maastik".
Kuula
http://yourlisten.com/meigo/avar-maastik-m-mrk-ansambel-tuli-taevast-2
Mul on selle ansambli liikmete, nende pillide ja muusika üle kirjeldamatult hea meel!!!
Lindistasin kogu kontserti. Tõesti imelised inglid on ansambli Tuli Taevast liikmed!
Natuke kahju oli, et ma ei jõudnud enne kontserti avada neile selle teose Avar Maastik veel sügavamat loomust ega anda edasi täpsemat tunnetust, kuidas paar üleminekut võiks toimida jne...
See, et just meigo teos oli kogu kontserti aja ainuke, mille ettekande ajal kellegi mobiil vaikselt helisema hakkas, valmistas mulle sisemiselt pigem nalja - keegi kaugemalt sai ju ka veel kontsertist natuke osa.
Veel on mul kahju, et palunud neilt ühte ühise foto jäädvustamist.
Juba ainuüksi meie kõigi ühise heleda riietuse pärast oleksime sobinud ühele fotole.
Neile soovin küll veel kindlasti miskit ilusat komponeerida!!!
Ning näen neid vaimusilmas esinemas suurtes saalides ja katedraalides nii Eestis kui välismaal.
* * * * * * * * * * * *
Veel oli pealinnas mitmeid toredaid vestlusi, infovahetusi ja rõõmu täis kohtumisi, olemisi!
Aitäh!
* * * * * * * * * * * *
Kuna mul autot ei ole ning pühapäeva õhtul enam mitte ühtegi bussi Lihula ei läinud ning Kuresaare bussi ei soovinud ka oodata, kuid Läänemaa juba sikutas mind,
siis alustasin jalgsi rännakut Lihula poole pühapäeva õhtul kella 6 ajal Tallinna linna piiri lähedalt Laagri bussipeatusest.
Loomulikult ei olnud mul plaanis kogu teed jala käia, vaid esimest korda elus proovida hääletamist. Varemalt ei ole ma kunagi pöialt tõstnud, kuid nii Eestis kui välimaal on mitmed autojuhid peatanud lahkelt oma sõiduvahendi ka lihtsalt nähes mind jalutamas.
* * *
Siiski sattusin tõsiselt sügavasse jalutushoogu, mis sellest, et jalanõud olid natuke pitsitavad ja pigem sellised kontserti omad ning vihma hakkas sadama - õnneks oli mul vihmavari.
Olin peatselt veelgi intensiivsemas jalutushoos, ning pühapäeva õhtul oli loomulikult teel hoopis tihe autode vool vastassuunas Tallinna poole.
Hoolimata vihmasest ilmast, kehvadest "mittepikamaa" jalanõudest ning eelneva öö vähem kui 5 tunnisest magamisest - ma jalutasin ja jalutasin ja jalutasin...
Tõstsin ka sõrme, kuid üksi auto ei peatunud, kuid sellest polnud midagi, sest energiat oli tõesti megalt
...ja siis jalutasin ja jalutasin ja vahepeal kuulasin uuesti ansambli Tuli Taevast kontsertlindistust.
Siis oli juba pime ning hakkasin natuke muretsema, et mul ei ole ju helkurit - lootsin, et leian äkki teeäärest helkuri, kuna ükskord varakevadel jalutades ma just toreda helkuri teeäärest lamamast tabasin. Siiski leidsin midagi hoopis isepärast. Veerand tundi enne südaööd peale Nissi bussipeatus ja tanklat lamas teeääres üks plastikust toruke, milles oli helendav roheline vedelik???
Selline imevigur valmistas mulle nii suurt rõõmu, ootamatu võimsalt roheliselt helendav pulgake koos punase paelaga???
Mul on sellest ka foto, kuid praegu ei saa seda kahjuks Teiega jagada.
Siis jalutasin edasi, vahepeal natuke ka sörkisin ning taevas pilvisus hõrenes ning näha oli ka kuud.
Kell
00:40 (esmaspäeva hommikul) möödun Turbast, kus bussipeatuse pingil tegin kolmveerandtunnise uinaku. Väsimus oli suur ja magasin kohe päris sügavalt
05:17 Rehemäe bussipeatus
05:31 sisenen Lääne makonda, Lääne-Nigula valda
05:54 olin Risti'l
08:10 sisenen Kullamaa valda
08:59 sisenen Koluvere'sse - seal pingi peal tegin ka uinaku. Vahepeal, kui silmad avasin, nägin ületee bussipeatuses istuvat ühte daami, kellest möödusid veel 2 daami, kes küsisid: "On ta ikka elus?"
Vastus: "Jaa...magab lihtsalt".
10:23 Kullamaa (kiire veerandtunnine pikutus bussipeatuses)
12:56 Üdrumaa bussipeatuses ka pikutan
Taevas selgineb - Päike hakkab peatselt paistma.
Esimesed 30 km möödusid kergelt...siis tundus ühe päeva norm olevat täis jalutud, järgnevad 30 km möödusid juba natuke valusate jalgadega. Kuid alates umbes 60 kilomeetrist olid jalad taas valutumad ja kerged nagu vatist vedrud.
Peale täpselt 23 tunnist jalgsi rändamist koos kehvade jalanõude, vihmase öö ja magamatusega,
pistan peale 86 km (kaardi pealt mõõtsin) Tallinna piiri lähedalt alustamist oma vaevatud jalad
kell 16:45 Kasari jõkke.
Oleks keegi seda mulle alustades öelnud, et nüüd sa jalutad järjest 86 km Tallinna piiri äärest Kasari jõeni ja siis veel edasi, ei oleks ma Teda küll uskunud!!!
Kasari vanale 307,8 m pikale sillale, kuhu autod ei pääse, jäin üksinda keset silda pikali lamama pea ülesvoolu poole - oli see alles hea.
Soovisin, et suur ürgne vool aitaks tuua nii mõndagi ja nii mõndagi ka viia.
17:53 olen Kirba bussipeatuses - Lihula kesklinnani oli jäänud veel alla 8 km.
4 km enne Lihulalt peatas üks hall Škoda - teatsin kohe, kellega tegu. Aino, minu tädipoja Janno abikaasa Marit'i ema oli mind näinud eelnevalt Laiküla ristis. Aino tuli mõned nädalad tagasi Ameerikast, kus Ta poolteist kuud viibis. Ilus!
* * *
Öösel oli Lihula linnas vanavanemate tühjas majas Pärna tänaval. Valmistasin endale ülimaitva õhtusöögi riisi, tomatite, küüslaugu, kurgi, peotäie värske murulaugu ja muuga - isu oli megahea ja ärkasin alles peale 15 tunnist sügavat magamist.
Hommikul jalad ei jalutanudki ning on juba täna on nad pidanud taluma juba rohkem kui 5 km rännakut Lihula'st Alakülla Uuesauna tallu ja nüüd siia Lopa talusse.
Sellised vastupidavad "juured" mul siis. Aitäh!
* * *
Kui peaksin millalgi minema jalgsi ümbermaakera rännakule, siis võiksin jätkata Kirbla - Lihula vahelt 4 km enne Lihula linna ning alguspunktiks ja siis ühtlasi ka lõpppunktiks võiks olla Tallinna piiri lähedal asuv Laagri bussipeatus!
* * * * * * * * * * * *
Täpselt samal ajal, laupäeva õhtul, kui olin Tallinna vanalinnas ansambli Tuli Taevast kontserdil, olid minu metsatalus külas käinud Karl Jaan, Aimar, Fred Martin ja keegi veel (Sander?) ning koridoris olevasse märkmikku oli kirjutatud koos nimede, kuupäeva ja kellaajaga
Maitsesin jumala rohtu
tühermaal kus pole ohtu
No comments:
Post a Comment