Kirjutan Sulle lõuna-Serbia suurimast linnast Niš, kus Wikipedia andmetel 2011. aastal elas 260 237 liigikaaslast.
Täna on selle jalgsirännaku 97. päev ning olen läbinud 2321 km.
Kogunenud on hulga kogemusi - "lõnga", "niite" ning "kangast".
Seega istun nüüd siin arvuti taga ja ees ja "koon", "heegeldan", "tikin" ja "õmblen" kokku esimese blogipostituse Serbiast.
 |
| Sisenesin Serbiasse Rumeeniast 10.augustil kell 11:45 |
 |
| Serbia sissejuhatus oli muljetavaldav. Peale piiriületust oli üks ainuke väike restoran, mitte ühtegi poodi. Enne Vršac'i linna jõudmist ei olnud mitte ühtegi maja ega külakest. Ainult üksik maantee keset põlde - mägesid. Jalutasin mööda seda teed üle kolme tunni. |
 |
 |
| Sisenemine 35 700 elanikuga Vršac'i linna 10. august kell 15:13 Edasi vaatamiseks kliki alumist Loe edasi . . . |
 |
| Vršac eemalt - justkui sipelgapesa :) |
 |
| Õhtune vari. Nii pikkade jalgadega oleksin küll juba Hiinas. |
 |
 |
| Fantaasia - ja spordi segud. Nii nagu seda on ka Meigo rännak - fantaasia ja spordi segu... |
 |
| Väikestes põhja-Serbia külades väga ilusad majad |
 |
| Igapäevased 4,5 liitrit vett |
 |
| 3 x 1,5 liitrit vett koti peale... |
 |
| ...kott kinni, selga ja minek... |
 |
| Kikiriki ehk maapähkel minuarust väga naljakas - KIKIRIKI :) |
 |
| Vana raudtee, kus kunagiste rööbaste asemel on tore kruusatee |
 |
| Ja kohtumine hiiglasliku Doonau jõega!!! 9 riigist läbivoolava Doonau pikkuseks on 2850 km. 12. august kell 09:30 |
 |
| Ronima . . . |
 |
| Pärast Doonaus pesemist õnneliku ja rahulolevana koos 87 päevase habemega 12. august kell 10:10 |
 |
 |
| Väikesel praamalusel, mida Doonau ääres ootasin üle 3 tunni. |
 |
| Meie väike Doonaud ületav grupp jõudmas Ram nimelisse külasse |
 |
| küla Ram eemalt |
 |
| Klicevac'i küla kirikus |
 |
| Õnnestus kaameraga tabada kiriku läänepoolsel uksel väga isemoodi valgus - justkui valgusolend. Hiljem see mul enam ei õnnestunud. |
 |
| Klicevac'i küla punaste katustega majad ja kauguses paistev Ram, kus viibisin 3 ja poolt tundi tagasi. |
 |
| Oli õhtu kell 17:57 - silmalaud olid higist rasked? |
 |
| ROMAN EMPORORS' ROUTE |
 |
| Hommikune soe pehme sai ! ! !Aaaaaaaa... 13. august kell 07:57 |
 |
| VÄRSKE VÄRV |
 |
| RUSKI HLEB |
 |
| Ja jälle kunagisel raudteel . . . |
 |
| Vaade Požarevac'ile - populatsioon 75 334 13. august kell 11:33 |
 |
| Požarevac'i raamatukogu, milles sooritasin eelmise 13. augusti blogisissekande |
 |
| Allikas |
 |
| Naine allikal |
 |
| Ja jätkuvad väikeste külade ilusad majad... |
 |
| Tore ahi |
 |
| Küla viimane või siis esimene maja oli müüa. |
 |
| Väike roheline kaaslane, kes tundus vägagi uudishimulik ega olnud pelglik. |
 |
| Ja siis... 14. augusti õhtul peale kella viite kohtun Žabari küla piiriääres autopesu-remondi töökojas kohalike meeste ja Jelen'i ehk Serbia õluga. Peale tunniajast koosolemist ja mitut õlut, minu rännaku kohta küsimist, oma naisele helistamist ja minu passi uurimist, tegi üks meestest mulle pakkumise ööbida Tema 2 km kaugusel asuvas kodus. Olin nõus. Sain täpsed juhised, kuidas hiljem jalgsi maja leida. |
 |
| Jalaga pähklikoore purustamine |
 |
| Õhtune valgus 14. augustil kell 19:26 Žabari külas Serbias Peale kolme õlle joomist . . . |
 |
| Soe kodune taimetoitlasele valmistatud õhtusöök . . . |
 |
| Minu ajutise magamistoa seinal olev ruumiline pilt |
 |
| Tähtede, päikeste ja kuudega tekikott |
 |
| Väljumine Žabari külast 15 august kell 08:41 Kahjuks ma ei taibanud fotografeerida oma lahkeid majutajaid, kellega tänaval kohtusime. Mitmeid selle rännaku olulisi inimesi ei ole ma taibanud pildistada enne ja ka pärast seda kohtumist. Kuid inimesed ja kogemused jäävad ju meiega, olgu fotosid või mitte ! ! ! |
 |
| Teeäärsed muinasjututegelased |
 |
| TIME OUT |
 |
| Telgi-jämedune puu |
 |
| Koos hiiglastega eemal maanteest |
 |
| 16. augustil kell 15:35 jõudsin külla nimega VELIKI POPOVIC ja pildistasin küla keskel asuva pargi kõrval olevat seina |
 |
| Oli plaan see küla lihtsalt läbi jalutada - istusin pargipingile, et alustada väikest puhkust, veejoomist ja ühte mu lemmik"tegevust" - inimeste vaatlemist Kuid siis tuleb minu juurde läheduses asuvast Cafe Park'is ehk Kohvipargist noormees nimega Nemanja Radivojevic... Peatselt oli selge, (pärast mitme õlle joomist ja kohaliku loodusliku meditsiinitaime tarvitamist) et laupäeva õhtul jõutud Veliki Popovic'i külast ma enne esmaspäeva hommikut ei lahku . . . |
 |
| Kohalike kaaslaste soovil jäädvustatud ühisfoto 16. august kell 16:36 Veliki Popovic'i küla Kohvipargis Serbias. Ees oli ootamas minek Nemanja vanematekoju, kohtumine vanaemaga, kuum dušš, kohtumine küla vanimate meestega ning nendega koos ühise laua taga joomine. Jälgisin, kuidas üle 80 aastased mehed mängisid väga keskendunult doominot, koos väikeste pitside ja kangema joogikraamiga. Täielikult üle mõistuse oli laupäevaõhtune/öine pidu koos kohaliku ansambli ja Serbia folk-muusikaga seal Veliki Popovic'i külas Serbias ! ! ! Pärast mitmekordset kohaliku rohelise meditsiinitaime tarvitamist ja viie-kuue õlu joomist olin hüljanud kõik numbrid ja kogu mitmuse... Oli ilmselge, et meid kõiki elustab üks ja seesama eluenergia - selles vabastavas ühtsuses olles olime kõik üks suur elu ja elamist tähistav kõik - kõigiga tantsiv rõõmustav inimpere!!! Mäletan selgelt, kuidas Nemanja mulle ütles: "See on nii äge - kõik teavad, kes sa oled ja kõik armastavad sind." ...hiljem keeldusin mitmede neiude kutsest, kes mind ööseks endaga kaasa kutsusid ehk endasse kutsusid... Oooo suur pehme voodi, mille lähedusesse jätsin kogu oma karavani, ma varsti jõuan magama ! |
 |
| Ja järgminse päeva hommikul pühapäeval sõitsime külast eemale loodusesse |
 |
| Suur oli minu rõõm ja tänulikkus, et mind kutsuti ühinema ühe armsa perekonna PÜHAPÄEVASESSE OLEMISSE Sain aidata ka natuke muru niita, riisuda ning noorte poistega jalgpalli mängida |
 |
| Mihailo Zirko Zivkovic (keskel) ja Tema noorem vend. Koos poistega, kelle isa autoõnnetuses aasta tagasi hukkus. Foto jäädvustas poiste vanaisa. Pühapäev 17. august kell 13:14 |
 |
| Ei saa üle ega ümber sellest Serbia õlust! Õlleklaasis on uks ja aknad . . . |
 |
| igalpool meie ümber ja me sees on nägijad silmad ja tunnetavad südamed |
 |
| Pühapäeva õhtune korvpalli poolfinaal. Hiljem toimus ka finaal. Andsin seal palliplatsi kõrval pargis kohalikule televisioonile intervjuu, jagades seda rännakut |
 |
| Nemanja Vanaema valmistatud õhtusöök, mille "kallale" asusin pühapäeva õhtul st. esmaspäeva vara"hommikul" kell 00:56. |
 |
| Despot Stefan Lazarević (1377-1427) |
 |
| Esmaspäeva hommikune lahkumine Veliki Popovic'i külast 18. august kell 07:07 Intuitsioon osutus õigeks, et laupäeva õhtul jõutud Popovic'i külast enne esmaspäeva hommikut lahkuda ei õnnestu!!! |
 |
| Külapiiril |
 |
| Kas näed, su ümber on mäed? |
 |
| Taaskohtumine suurema maanteega |
 |
| Sisenemine üle 50 000 elanikuga Paracin linna |
 |
| Lehed majal |
 |
| Sääremari pärast 2250 km pikkust jalutamist |
 |
| Vesi |
 |
| Suurim pakk maapähkleid, mida selles elus olen ostnud - 2 kg. 100 grammi röstitud ja kergelt soolaseid maapähkleid sisaldab energiat 630 kcal. Seega 2 kg ehk 2000 grammi sisaldab energiat 12 600 kcal. 12 600 kcal ! |
 |
| Vaade 16 420 elanikuga Aleksinac'i linnale 20. augusti õhtu kell 21:08 20. augustil pärast kella 15 möödun jalutades ühest õigeusukiriku kompleksist. Kohe värava kõrval oli üks mees, hallipäine ja halli habemega - niitis niidukiga muru. Kutsus mind enda suunas ja ütles, et ma võtaksin endaga teele kaasa kirikuaias kasvavate ploomipuude ploome. Siis jäime jutustama, sain teada, et see mees on kohalik preester. Preestrihärra kutsus mind siis edasi teed jooma. Kuid teele lisandus peatselt kirikuaia ploomidest valmistatud viski. Ja meid oli mitu meest, kes koguaeg lauataga vahetusid, peale preesti ja minu. Tuleb mees oma lapselapsega, joob paar pitsi viskit ja siis lahkuvad... tuleb üks noorkut motikaga, midagi ei joo ...saades teada, et olen jalutanud üle 2000 km ja üle kolme kuu, istub ta veerand tundi minu kõrval, jälgib mind äreva põnevusega ja enamuse aja tunnustavalt noogutab nii, et keha kaasa õõtsub. Tuleb mootorattaga postiljon, ulatab oma väikese mapi vahelt preestihärrale kirja - preester valab tallegi pitsi ploomiviskit, millele järgnes veel teinegi, enne kui härra postiljonivormis tõuseb ja natukene seest soojemana oma mootorratsul jätkab... Veel 2 meest, kellest üks, nagu hiljem teada saan on rikas mees - suur kirikule annetaja. Teine mees oli väga murelik, teda vaevasid probleemid naisega, kurtis peaaegu pisarsilmselt meile oma keerukat olukorda. Siis oli veel kaks väga õnnelikku noormeest, kes korjasid kirikuaias ploome. Preester ütles mulle korduvalt: "This is life."Siis pimeduse saabudes preester näitas mulle telkimiseks sobilikku kohta, ning ütles,et ta natuke veel teeb tööd. Tõmbas muruniiduki käima ja alustas niitmist. Hiljem preester valmistas meile õhtusöögi - küpsetatud paprika, tomati ja sibula salat rohke õli ja soolaga ning kõrvale sai. Mäletan selgelt, kuidas preester õhtupimeduses erineva hääletämbri ja tempoga aina kordas - God is love...god is love... god is love... Siis pakkis oma vähesed asjad ja sõitis autoga koju naise juurde jättes mind ööseks üksinda telkima sinna ühe kellatorni, kahe kiriku ja mitme hoonega alale. Soovis mulle õnnelikku ööd ja õnnelikku teed. |
 |
| Telk kirikuaias 21. augusti hommikul kell 07:02 |
 |
| Kokku loendasin kirikuaias üle 200 ploomipuu. Seega viskipuudus ei tule tohiks tulla. |
 |
| Tunnelis |
 |
| Kontekstid |
 |
 |
| Ja jõudmine Niš'i, siia lõuna-Serbia suurimasse linna, kus olen praegu. 22. august kell 11:05 |
 |
| Linnast läbivoolav Nišava jõgi |
 |
Anyone breaking these rulesWill be loved & forgiven in the usual manner
We can't fall any furtherIf we can't feel ordinary loveAnd we cannot reach any higherIf we can't deal with ordinary love
|
No comments:
Post a Comment