Ja siis Ta vaatas mind
ja oma läbistava pilguga nägi Ta kõike
Nii minu nõrkusi kui tugevusi
nii abitust kui abivalmidust
nii tundlikkust kui tundetust
nii kindlaid veendumusi kui veenvaid küsimusi
Nii laiskust kui töökust
nii lootust kui lootusetust
ahnuseid ja vastumeelsusi
kuid ka lahkust ja hoolimist
Nii ausust kui valelikkust
nii rahu kui rahutust
nii heategusid kui kuritegusid
nii õnne kui õnnetust
Ta nägi kogu mu naeru ja nuttu
nägi mu uhkust
kuid nägi ka siiraid püüdlusi ja tõelist tänulikkust
nägi müra, muusikat, mõtteid ning vaikust
Nägi kogu mu isekust ja isetust
kogu mu vaesust ja rikkust
vajadusi, igatsusi,
unistusi, palveid
Ja Tema pilk ei olnud hukkamõistev
kuid see pilk ei olnud ka naeratav
see oli vaatlev, kuid kindlasti mitte ükskõikne
see oli mõistev pilk - kaastundlik.
No comments:
Post a Comment