April 12, 2013

Valmis

Olen valmis sulama nii nagu sulavad lumi ja jää.
Tärkama sarnaselt looduse rohelusele.
Laulma rõõmsalt justkui linnukesed päevad läbi vahel öösel ka.
Voolama veena kraavides - olla jõgi.
Olen valmis, kuigi väsinud veel natuke ja kohmetult uimane talveunest ärganu. 
Olen valmis rööviku sarnaselt siidist kookonit kuduma, nukkuma ning muutuma liblikaks.
Ehitada pesa pääsukesena, mesilasena koguda mett.
Linnupoja sarnaselt toksida auk pragunenud ümbritsevasse munasse ja kogeda värsket õhku - muutuda selleks, ollagi see puhas õhk. 
Vaba nii väga vaba. Süüa, süüa, süüa - õppida lendama.
Mereääres olla kajakas tuule, lainete, helide ja adruhaisu sees.
Valmis olen kasvama, muutuma, arenema, õitsema, viljuma. 
Helendama jaaniussina suveöises rohus justkui tähena kuulates ritsikate orkestrit nautides unustada iseend.
Olen valmis eksisteerima inimesena, loobuma kiindumustest ja vastumeelsustest - olema armastus. Võin võrdselt olla õun või porgand, pojeng või kõrvitsuba, käbi, kullerkupp või vesiroosil konn. Tunda, kuidas kogu mina eksisteerib lihtsalt mingi kogumina. Kõik nähtav ning nähtamatu olen valmis olema.
Kägu, öökull, rebane ja pilv. Äkiline äike.
Siis taas olen valmis langetama küpsed viljad, lehed. 
Taas jäätuma, langema rahus valge lumehelbena. Kurena lendama Egiptusesse, varesena siia jääma. Sisustama talveunueks mugava pesa - magama. Vaikus. Olema.
Kuni jälle lumikellukene tärkab - ärkab. Lõokene alustab.
Ja niimoodi võin ma olla küll ja toimida aastatuhandeid, nii nagu olen aastatuhandeid juba olnud ning toiminud.

*************************************

ON HETKI
Kristi Märk
(31.03.2011)

On hetki, mil aeg jääb seisma, sest seda pole olemas.
On hetki, mil vahemaad kaovad, sest me kõik oleme üks.

On hetki, mil tänutunne on hinges nii suur, et hingetuks teeb.
On hetki, mil sõnade vägi kahvatub, sest tunnete keelt nad ei tea.

On hetki, mil südamest tulev soov ookeani ja mägede tagant,
on kallim kullast ja maisest varast, sest hinda tal ei ole.

On hetki, mil lahtiste silmade ja avali südamega taevasse vaadates,
kõik avardub ning valgeks lööb, sest sisse tekib ruumi.

On hetki, mil hinges on lõputu hea ja soe,
sest elu võluvägi argipäeva poeb.

No comments:

Post a Comment