Sina valad

Ma usun, et on olemas ideaal, mis ei ole paljas fantaasia looming, vaid viimne tõelus, milles on kõik asjad ja mille poole kõik asjad suunduvad. Ma usun, et see paradiisi nägemus särab meile vastu päikese valgusest, maa rohelusest, voolavast jõest, noore kevade rõõmsusest, talvehommiku vaiksest rahust, inimese näo kaunidusest ja inimliku armastuse rikkusest. Kõikjal maa peal on paradiisi vaim virge ja annab kuulda oma hüüdu. Ta häälestab meie elukandle keeled ja manitseb meid läkitada meie igatsus üle lõpliku, nii nagu lilled saadavad õhku oma lõhna ja linnud oma laulud.

Sina oled teinud mu otsatuks, selline on Su

tuju. Seda habrast astjat Sa tühjendad

üksilugu ja täidad ta alati uudse eluga.

Seda väikest pilliroovilet Sa oled kandnud üle

mägede ja orgude ning oled puhunud

tema viise, mis igavesti uued.

Su käte surematul puudutusel mu väike süda
kaotab oma piirid rõõmus ja toob ilmale

öeldamatuid sõnu.

Su lõputud annid tulevad mu juurde ainult
neil mu väga väikesil kätel. Igastud

mööduvad ja ikka veel Sina valad ja

ikka veel on ruumi, mida täita.

- Rabindranath Tagore (1861 - 1941)