valitud lõike raamatust Leelo Tungal Valguse aine (1986)
ei näida-olla läbinisti raudne.
Tahe olla endast suurem
piinab, painab nagu võlg.
Oota.
Vaiki.
Ja meelde tuleta.
Ära mõtle, et maailm on pime.
Meelde tuleta
välise tuleta
iseenese valguse nime.
Ning taipad, endast põrkudes ja ehmudes:
su jõud end peitis nõrkuses ja pehmuses.
No comments:
Post a Comment