4 päeva prognoos

Laupäev, 16.03:
Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on -9..-15, kohati -18°C.
Päeval: Ida-Eestis on pilves selgimistega, mujal vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt põhjatuul 4-10, puhanguti 12 m/s, õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on -1..-6°C.

Pühapäev, 17.03:
Öösel: Selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul 2-9 m/s. Õhutemperatuur on -9..-16, kohati -20°C.
Päeval: Selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul 2-9 m/s. Õhutemperatuur on -1..-6°C.

Esmaspäev, 18.03:
Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirdetuul 3-10 m/s. Õhutemperatuur on -9..-16, kohati -20°C.
Päeval: Vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirdetuul 3-10, õhtul rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on -3..-8°C.

Teisipäev, 19.03:
Öösel: Vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 7-12, rannikul puhanguti 15-20 m/s. Õhutemperatuur on -9..-16, kohati -20°C.
Päeval: Vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 7-12, rannikul puhanguti 15-20 m/s. Õhutemperatuur on -4..-9°C.

Allikas: EMHI

Pehme

üks - kõik

kõik ühes ja üks kõigis

Köielkõndimisest

Siis seal üleval kõrgel oli üks vana ja kulunud silt, millelt võis lugeda -

Nõuanne köielkõndijale.
Ettevaatust!
Ei ole vahet, kui kaua või kui pika vahemaa Sa oled läbinud,
enne lõppu on endiselt igal sammul ja sammude vahel
võimalik tasakaal kaotada.

Väärt nõuanne, kuigi ei ole just eriti julgustav, mõtlesin endamisi.
Kuid hea, et nüüdseks on siia korralik sild ehitatud.

Auguries of Innocence

To see a world in a grain of sand,
And a heaven in a wild flower,
Hold infinity in the palm of your hand,
And eternity in an hour.

...

Parasvöötmes

on lumi

ja okaspuude ning samblike rohelus

lumi sulab

maa seest tärkab rohelus

on rohelus

lund ei ole

küpsed viljad, seemned ning lehed kukuvad maale

langeb taevast valget lund

Imeline

"...ja kas elu pole siiski imeline, 
et me ometi kõige võimatuse kiuste võime armastada?" 
- T. Õnnepalu

Samsara

Lõpetasin äsja 2011. aasta dokumentaalfilmi Samsara vaatamise.
Lisan siia treileri.

"Veider olend too inimene." - G.Aarma

meie

Uskusin,

et siis millalgi kui lapsed, noored 

kasvavad, arenevad, vananevad

nad ühel päeval on kasvanud täis 
ehk täiskasvanud.

Tundub, et siiski mitte.

Kuigi mängud, mängukaaslased, 

mänguasjad, mängupaigad, 

mänguvastased ja mängureeglid

tõepoolest vahetuvad, muutuvad.

**********************************************************

meie ja sina

meie ja tema

meie ja teie

meie ja nemad

mina ja sina

mina ja tema

mina ja teie

mina ja nemad

lahustugu ühiseks kõikekaasavaks

meieks

Kiirendus

Quotes from John Cage

"Art's purpose is to sober and quiet the mind so that it is in accord with what happens."

I can't understand why people are frightened of new ideas. I'm frightened of the old ones.

“It is not irritating to be where one is. It is only irritating to think one would like to be somewhere else.” 

They say, "you mean it's just sounds?" thinking that for something to just be a sound is to be useless, whereas I love sounds just as they are, and I have no need for them to be anything more than what they are. I don't want them to be psychological. I don't want a sound to pretend that it's a bucket or that it's president or that it's in love with another sound. I just want it to be a sound.

“Our business in living is to become fluent with the life we are living, and art can help this.” 

“Everything we do is music."


“There is poetry as soon as we realize that we possess nothing.” 

“It is not futile to do what we do. We wake up with energy and we do something. And we make, of course, failures and we make mistakes, but we sometimes get glimpses of what we might do next.”

“What is the purpose of writing music? One is, of course, not dealing with purposes but dealing with sounds. Or the answer must take the form of a paradox: a purposeful purposeless or a purposeless play. This play, however, is an affirmation of life--not an attempt to bring order out of chaos nor to suggest improvements in creation, but simply a way of waking up to the very life we’re living, which is so excellent once one gets one’s mind and one’s desires out of its way and lets it act of its own accord.” 

“When you start working, everybody is in your studio- the past, your friends, enemies, the art world, and above all, your own ideas- all are there. But as you continue painting, they start leaving, one by one, and you are left completely alone. Then, if you are lucky, even you leave.” 

“nothing is accomplished by writing a piece of music
nothing is accomplished by hearing a piece of music
nothing is accomplished by playing a piece of music
our ears are now in excellent condition.” 

“Value judgments are destructive to our proper business, which is curiosity and awareness.” 

“The highest purpose is to have no purpose at all. This puts one in accordance with nature, in her manner of operation.” 

- John Cage

Pause to wonder

"He who can no longer pause to wonder and stand rapt in awe, is as good as dead; his eyes are closed."
- Albert Einstein (1879 - 1955)

"The only devils in this world 
are those running around in our own hearts, 
and that is where all our battles should be fought." 

- Mahatma Gandhi 1869-1948

Mind and Life XXVI

Käesoleval aastal 17-22 jaanur toimus

Mind and Life XXVI: Mind, Brain and Matter - Critical Conversations Between Buddhist Thought and Science

Olen praeguseks läbi töötanud esimese 3 päeva materjali (15 tundi), pool veel ees.
Soovitan!

http://www.dalailama.com/webcasts/post/273-mind-and-life-xxvi-mind-brain-and-matter---critical-conversations-between-buddhist-thought-and-science 

Twenty of the world’s foremost scientists and philosophers with His Holiness the Dalai Lama and other senior Tibetan scholars will address topics over the course of the week that include the historical sweep of science and the revolutions in our understanding of our physical universe and the nature of the mind. Scientific and the classical Buddhist philosophical methods of inquiry will be studied, as well as selected topics in quantum physics, neuroscience, and Buddhist and contemporary Western views of consciousness. In addition, the applications of contemplative practices in clinical and educational settings will be explored.

Tiibet

Reedel haarasin raamatukogust kaasa pea 590ne leheküljelise kõvade kaantega raamatu.
Õhtul alustasin lugemist, enam pidama ei saanud. Laupäeval ärgates tundusid kõik harjumuspärased igapäevased askeldused ebamaiselt ebaolulised, hakkasin kohe edasi lugema. Kell oli täpselt 22:07 kui taipasin, et olen terve päeva jooksul joonud ainult mõne tassi teed, söönud mitte midagi.

Pühapäeva alustasin lugemisega, tund aega tagasi sai raamat läbi. Istusin kodus, ei teadnud ega osanud mitte üheski suunas vaadata, ei sisse ega väljapoole - kõik oli justkui õhu sarnane - tühi, samas täis - mina, tuuleke olin aga paigal.
Kassil õnnestus tikutops käpaga tooli ääre peal maha ajada ning mängis sellega.

Kuid nüüd sellest raamatust.
Raamatu autoriks Heinrich Harrer (1912 - 2006)

Harrer sündis Austrias.
26 aastaselt (1939 aasta mais) suundus alpinist Heinrich Harrer ekspeditsioonile Indiasse, et valmistada ette Kašmiris asuva Nanga Parbati mäetipu vallutamist. Sama aasta septembris arreteeriti Harrer ja teised ekspeditsiooni liikmed Briti India sõjaväelaste poolt ning suleti interneeritute laagrisse Indias.
1943 aasta mai kuus (pärast pea neljaaastast vangistust) õnnestus Harreril Dehra Duni laagrist põgeneda ning jõuda peaaegu välja Tiibeti piirini, kus peale 38 päeva vabaduses viibimist ta taas kinni võeti ning laagrisse tagasi toimetati.
Aasta aega hiljem õnnestus Harreril uuesti interneeritute laagrist põgeneda, ning jõuda salaja üle piiri välja Tiibetisse.
Järgevad 21 kuud rändas Harrer koos sõbra Peter Aufschnaiteriga läbi Tiibeti pealinna Lhasa suunas.
Erinevad külad, inimesed, elukogemused, vargad.
Magamine telkides, nälg, väsimus, vahel öösiti -30 kuni -40 kraadi külma.
Heinrich'il ja Peter'il õnnestus siiski ilma vajalike dokumentideta pealinna jõuda.
Seal said nad peagi tuntuks, neid toideti, majutati hästi. Mehi külastasid erinevate kõrgete seisuste esindajad. Peagi oli neil Lhasas palju tööd, ehitasid tamme, kuivatuskanaleid jnejnejne...
Mehed äratavad oma kohaloleku ja tegudega Tema Pühaduse Dalai Laama ning tema perekonna tähelepanu
Harrer sai peagi väga lähedaseks sõbraks Tema Pühaduse XIV Dalai Laama'ga, kes tol ajal oli 14 aastane. Harrer õpetas Dalai Laamale inglise keelt, geograafiat, matemaatikat ja palju muud. Ehitas noore Laama palvel tema suvepaleesse kino jne...
Oli tunnistajaks sellele, millist segadust külvasid Tiibetisse sisenenud Hiina väed.

Soovitav väga Heinrich Harrer'i raamatut "Seitse Aastat Tiibetis Minu Elu Dalai Laama Õukonnas"

Leidsin veel enda jaoks huvitavaid paralleele aasta tagasi loetud Lama Anagarika Govinda raamatuga "Valgete Pilvede Tee" ja praegu lõpusirgel oleva inglise keelse Sogyal Rinpoche raamatuga "The Tibetian Book of Living and Dying".
Olen "viimasel ajal" igati häälestatud "Tiibeti võnkesagedustele". Leidsin veel selle nädala alguses, et tädi Marika oli ostnud 2001 aasta filmi Samsara originaal soundtrack CD, selle kuulamine avaldas mulle tõesti mõju, ning nädala keskel avastasin, et see sama tiibetikeelne film Samsara on täispikalt koos inglisekeelste subtiitritega ka Youtubes.

Kuid praegu tundub mulle uskumatuna, et pea viis aastat tagasi kui olin äsja saanud 18. aastaseks lendasin esimest korda üksinda Londonist Lõuna-Indiass.
Olles ümbitsetud lapselikult heatahtliku positiivselt kaitsva tuule sarnaselt puhuga auramullikesega.
3200 km rändasin rongi, busside ja džiipidega läbi India kõige põhjapoolsemasse osariiki Kashmiri, mis on ju kohe seal samas Tiibeti kõrval. Oeh!
Olen seal elanud nende inimestega koos - näinud neid mägesid ja tähti. Ei unusta!

Hommik

Tere püha päeva!

Täna hommikul lindistasin kodus klaveriga ühe teose, mille kirjutamist, sünnitamist alustasin 2. detsembri varahommikul kella poole nelja ajal.
Teos sai pealkirjaks Hommik, mitte seetõttu, et ta on hommikul sündinud või lindistatud, 
vaid kuna tunnen, et ta on justkui omamoodi "nurgakivi". 
Mõned aastad olen otsinud ja kombanud - leidnud ning katsunud erinevaid "kive", kord ei ole sobinud kuju, teine kord jälle materjal. 
Kuid selle "leitud kiviga" tunnen - nurgakiviks on ta igati sobilik. 
Nüüd võib edasi hakata "laduma vundamendi esimesi kive, kihte". 

Millal kunagi "ahju" , "korstna" ladumiseks läheb ja millise materjali ning kujuga saavad need "kivid" küll olema jne...? Seda veel ei adu. 

Mõningate näpuvigadega, tiba häälest ära vajunud klaveri ning natuke rikkis lindistamisapartuuriga kombineeritud algset ning lühendatud versiooni Hommikust on võimalik kuulata ja allalaadida leheküljelt

https://soundcloud.com/meigom/hommik

Aitäh Teile!

Kaastunne

Eile õhtul kokkasin kodus ühte ülimaitsvat pajarooga, nii maitsev sai, et sõin üksi terve suure pannitäie, kõht oli siis küll liiga täitunud. 
Hiljem, kui kardina vahelt paistis noorkuu sirmilt peegelduv peenike valgusriba diagonaalselt täpselt klaveri ainult neljale klahvile, mängisin neil neljal noodil.

Ma imestan ikka ja jälle, ega jõua ära imestada, kuidas näiteks ainult seitsmest noodist koosnev ühehäälne meloodia-jupike (mis võtab noodipaberil ruumi ainult pool rida) võib olla niivõrd täis - täitunud.
Kuidas üks lühike ühehäälne meloodialiin võib olla justkui hapnik, mille kogemine ennast ei ammenda. 
Hingan ja hingan, kuulan ja kuulan uuesti - endiselt elav, endiselt värske...

Ja siis võib olla mitu noodilehekülge ruumi võttev pikem mitmehäälne teos, milles on küll sadu korda rohkem noote, kuid mis oleks justkui täiesti tühi - kuulan teda, hingan - tühi, tühine. Minujaoks mitte midagi ütlev.

Pöördudes siis selle sadadest nootidest koosneva mitmehäälse teose juurest uuesti tagasi selle lühikese seitsmest noodist koosneva meloodialiini poole-juurde - ta on endiselt elav, täis, palju-ütlev, kohati tundub lausa "kõikeütlev".

Korraga suubudes aga Suurde Vaikusesse, tundub ka see elav viisike siiski suhteliselt tühine. 
Vahel tundub see vaikus nii ülisuur, ülenitäis, ülenirahu, üleniühtsus - kõik meloodiad ja isegi sõnad tunduvad temas tühised olevat.

Igatahes oli eile õhtul kõht täis, tuba soe. Jalutasin kuu, tähtede ning betrooleumlambi valgel naabri-Kadi poole muusikasaadet Mi vaatama. Kadi kokkas ka ühte head rooga, millest ei saanud ma kuidagi keelduda.
Siiski liiga täis kõhuga ei soovita kellelgil magama jääda, kuid see ei ole just eriline uudis.

Hommikul kui Päike tõusis oli õues -15 kraadi külma.
Laulsin kõva häälega 

"Vett vedama ei saagi minna keegi, 
vett lihtsalt pole 
nii külmal ajal. Ära parem teegi. Kui saad, siis ole."
  
Temperatuur oli tõusnud -10, kui 9,5 kilomeetrist Tuudi ringi läksin jooskma.
Taevas oli täiesti pilvitu, Päike säras ja põldudel lumi sillerdas justkui kristall-väli, taevas noorkuusirp.
Õhk kargelt värske. Kristi, vaata kas mäletad see tumesinine kapuutsiga Everesti õhuke kuid hästi sooja hoidev jope, mille Sa mulle kinkisid, vot sellega jooksmas käia on lihtsalt ülihea! Hästi keha ligi, kuid ei ole liiga palav.
Soovitan kõigile, tehke rohkelt sporti!!! 
Südamele ja vereringele kasulik jnejnejnejne...seedimine on kiirem, keha kergem, ajutegevus efektiivsem. 
Kõik muud tegemised ja loomised hoopis teise laenguga sujuvad.
Praegu olen endajaoks saanud paika, et 10 km päevas (natuke üle tunni aja jooksu järjest) on minujaoks sobiv. Kasulik. Peale pesu ja pooletunnist puhkust olen laetud mitmekordse energiavooluga, mida siis arukalt suunama vaja hakata.

Täna hommikuse jooksu ajal meenus see, kuidas eelmise aasta suvel Lihulast kodu poole jalutasin ning Olev ja Helmi pidasid auto kinni, ning kutsusid mind peale. Nad olid tulnud just oma iganädalaselt Lihulas käigult, mille raames külastavad poodi ja raamatukogu, Helmi'l olid silmad ja huuled värvitud. 
Väike taksikoer Pipi oli ka kaasas. 
See oli väga mõjuvõimas minujaoks, kuidas nende kuidas nüüd öeldagi, mingis ühendväljas olla. 
Külas oli parajasti teereremont ning jäime autoga ühe kurvi peal teeserva kruusa sisse kinni, siis Olev andis gaasi ja vahetas aga käike, ei liikunud me kuhugi poole, Helmi samal ajal kõrval muudkui rääkis, noo kuidas sa nüüd ei saa sõidetud, kullakene, proovi nüüd uuesti...ja nüüd, anna gaasi!!! 
Lõpuks saime siiski välja auto, ütlesin, et lähen külaristil maha, kuid Helmi ütles, et mis nad ikka ristil peatavad, sõidavad ikka oma koduhoovi ja siis saan läbi nende hoovi minna ju jõe äärde ning mööda jõeäärt koju. 
Igatahes kui olime nende hoovi jõudnud ja nendega hüvasti jätnud, olin täiesti uudses seisundis. 
See nende vaheline partnerlus, olemine tundus niivõrd hea, soe, harmooniline, kuigi olin nendega koos ainult veerand tunnikest - taipasin, et midagi sellist on minu elus küll täiesti puudu! 
Mööda jõeäärt imestunult hõljudes liikusin siis kodu poole.
Sellest ajast saadik on minuga olnud kindel plaan minna Olev'ile ja Helmi'le ühel päeval pikemalt külla, ning uurida, mis on need printsiibib, millele nad oma kooselus toetuvad.

Alati, kui Oleviga külavahel kokku põrkume, seisatame tükk aega, naeratame, vestleme paar sõna. 
See tema silmadest ja naeratusest kiirgav rahulolev rõõm on absoluutselt alati mulle väga suurt mõju avaldanud - ning see tundekogemus, kuidas minu naeratus ja elurõõm lihtsalt kahvatuvad tema auras.

Nüüd Helmi-Ly 'd ei ole juba kuu aega meiega. Olgu rahu temaga!
Ainult korra olen Olevit näinud selle aja jooksul, 
see tema silmadest voolav valu lõi mulle kurku koheselt nii võimsa hoobiga valuliku klobi, neelatasin.
"Kas sul tuba on ikka soe?", küsis Olev. Vastasin, et on. Suhtlesime. Ta läks metsa puid tegema.

See siis ongi kaastunne - tunda seda elurõõmu ja valu, mida meie kaaslased kannavad.

Energeetiline nägemine

Mõned Alex Gray teosed

AHHAA

Jõudsin tagasi koju Läänemaale. Täpselt nädal aega olin külas vanaema Endla'l Jõgevamaal. Algselt oli plaanis minna kolmeks ööpäevaks, kuid kuna kõik protsessid meis ja meie vahel muutusid üha sügavamaks, oli ilmselge - kindlasti vaja jääda kauemaks.
Pean seda üheks kõige arendavamaks, erilisemaks, olulisemaks nädalaks siiani selles lühikeses elukeses.

Tagasi kodu poole sõites olin mõned tunnid Tartus. Esmaspäeva hommikul viibisin Tartu Ülikooli taga oleval Toomemäel. Kohates seal ühte mänguväljakut, pühkisin kiigu lumest puhtaks, hakkasin kiikuma.
Siis see isetu puhas siiras lapselik rõõm - naeratamine ja vaimuvabadus - südamepõhjast naermine,
mis mind valdasid, olid tegelikult toredad. Neid ei tohiks küll iial kaotada!!!
Niimoodi võiks ju ikka kiikuda ka vanaduspõlves, nagu nt helilooja Eino Tamberg.

Külastasin ka AHHAA teaduskeskust. Minujaoks üks põnevamaid "asju" seal oli suur kahe klaasi vahel olen sipelgapesa, kus siis võis nende tegevust jälgida.
Olles kõrge klaasi juures tükk aega seisnud ning jälginud tuli minu kõrvale sõbralik personalineiu.
Küsisin, kui palju sipelgaid sellises "pesas" elab? Ta vastas, et kusagil 40 000.
Siis ütlesin, et neil on siin nö hierarhia ju ikka ülitäpselt paigas.
Neiu vastas, et jaa. Siin sellel alal on töösipelgad ning siin all on sipelgad, kes on praegu täielikult vegetatiivses olekus.
Ahaa, mediteerivad, ütlesin. Küsisin, et kuidas on nii, et mõni sipelgas on ikkagi nö kuninganna. Kas ta siis sünnib kohe kuningannaks?
Ei sünni, kuninganna valitakse, siis hakkavad kõik teised sipelgad teda nö nuumama ja toitma.
Valitakse? Peaaegu siis nagu demokraatia.
Jah, ning üks kuninganna võib muneda järjest kuni 30 aastat.
30 aastat??? Vau!

Kell 12 külastasin planetaariumit. Olin esmaspäeva lõunal ainuke külastaja.

Planetaarium

Juba kaugelt paistab silma suur hõbedane kera meie maja katusel. Selle sees asub maailmas täiesti ainulaadne täissfääriline planetaarium. See tähendab, et näha on umbes 5 miljonit tähte nii pea kohal kui ka kõikjal meie ümber – kaasa arvatud jalgade all.

Meie planetaariumi optilise projektori autor on Jaapani leiutaja Takayuki Ohira. Projektori nimi on Megastar ning see on kantud Guinessi rekordite raamatusse kui kõige täherikkam projektor maailmas. AHHAA teaduskeskus kasutab projektorit Megastar IIB ning see on ainuke samataoline Euroopas. 

Igatahes seal planetaariumis oli seanssi läbiviijaks heledajuukseline neiu Jelena.
Rändasime siis eemale planeet Maast.
Siis jooksis arvutisüsteem kokku, Jelena väga vabandas. Ütlesin, et pole miskit (niimoodi ju masinatega ikka vahel juhtub) lisasin - hea, et Päikesesüsteemis selliseid "viperusi" ei toimu.
Peagi algas seanss uuesti, jätsime seljataha kõik meie Päikesesüsteemis olevad planeedid, Päikesesüsteemi enda, reisisime välja Milky Way galaktikast, üha kaugemale.
Ja siis tagasi Maale. Muusika oli küll väga mõjus! Kuigi kosmoseavarustes sellist muusikat tõenäoliselt ei kuule - vb kuuleb ka, kui tõeliselt kuulata osata.
Hiljem uurisime erinevaid taevatähtkujusid. Seletasin talle, et tegelikult selliseid struktuure nagu nt Suur Vanker jne ei eksisteeri, ainule meie planeedilt vaadates tundub, justkui oleks taevas mingi vankrisarnane kujund. Kuid need suure vankri tähed ei ole tegelikult ju ühel tasapinnal, vaid teineteisest miljardite valgusaastate kaugusel ning mõne teise kosmose "nurga alt" vaadates vankri kujund nö "valgub laiali".

Lõpuks küsis Jelena, kas mul on veel küsimusi.
Ütlesin jaa. Mis siis ikkagi on meie inimeste funktsioon siis galaktikas?
Jelena vastas naeratades koheselt kõhklemata ja väga kindlalt laetud veendumusega,
mis mulle tõepoolest ka mõju avaldas -

elada - ja õnnelik olla

Tõdemus

mida enam kasvan, muutun, arenen
seda enam pean tõdema, kuulma, nägema
kui väga isekas, pime, kurt
olen olnud - lõputu areng

Strange

“Strange is our situation here on Earth. Each of us comes for a short visit, not knowing why, yet sometimes seeming to divine a purpose. From the standpoint of daily life, however, there is one thing we do know: that man is here for the sake of other men - above all for those upon whose smiles and well-being our own happiness depends.” - Albert Einstein (1879 - 1955)

Salakoht

iga laps ju teab
et olema peab koht
mil nimeks salakoht

parimasse salakohta iial - eal ei mahu
üleliigsed mured, mürad, kirjeldused, küsimused
parimas salakohas ainult ühtsus, selgus, vaikus, rahu

tuleb vaid otsida - leida see koht, koputada, siseneda
kust küll otsida - leida?
parimasse salakohta viib ainult üks kitsas rada
 
sealt edasi viivad juba mitmed teed

õhk

nagu õhk
justkui oleks üleni täis, samas üleni tühi
oleks nagu mitte midagi, samas kõik

Soe Süda & Ühtne Meel

Rahulikku Jõuluaega Teile!

Kandke Endaga Ikka Kaasas 
Sooja Südant ning Ühtset Meelt!

http://grooveshark.com/s/For+Unto+Us+A+Child+Is+Born/3QzBAX?src=5

For unto us a Child is born, unto us a Son is given, 
and the government
Shall be upon His shoulder; and his name shall be called Wonderful,
Counsellor, the Mighty God, the Everlasting Father, the Prince of Peace.
(Isaiah 9:6)

Väsinud

Näen, mu Sõber, Su silmad on väsinud
Ära naera, on väsinud jah!
...

Üks asi korraga

Mõistatan, et kuidas küll on võimalik "keskenduda ühele asjale korraga", kui kõik "asjad" on omavahel tihedalt ühendatud, seotud, läbipõimunud, teineteist justkui defineerivad.
Siis võib-olla on võimalik "keskenduda ühele asjale korraga", kui keskenduda kõigele, kogu tervikule korraga.

Charlie Chaplin

Charlie Chaplin final speech in The Great Dictator (1940)

Paradoks

7 maa ja mere taga 700 aasta pärast
taipasid kuningas ja kuninganna ning kuningriigi teenrid
kuningas ja kuninganna on ka tegelikult teenrid ja teenrid on ka kuningad ja kuningannad.
Kuningriigi narr aga mõtiskles
olles proovinud muuta ennast üha suuremaks, muutusin aina väiksemaks
muutusin suuremaks alles muutes ennast väiksemaks.

Värvilised hobused värvilises muinasjutus

Veel üks blogi sissekanne Lihula Muusika- ja Kunstikooli CDst.

Kujundaja Ain Saare on selleks korraks oma töö lõpetanud. 
Paremat kujundust ei oskaks ma eales ette kujutadagi! 
Vau! Lisan Teile piilumiseks Ain Saare kujundatud 24 leheküljelise CD voldikraamatu kaaned. 

Selliste muinasjutuliste hobustega ratsutaksin ma küll kauguses paistva mere äärde, mööda mere äärt hingeldades, huigeldes.
Või kasvõi niisama ratsutaks selles samas värvilises muinasjutus.



















Helirežissöör Tammo Sumera on lõpetanud lugude masterdamise ja laeb need lähimate tundide jooksul internetti.

EAÜ 
(Eesti Autorite Ühing) on üle vaatamas plaadile minevate lugude nimekirja.

CD Lahendused OÜ ootab tellimust, et plaadid tootmisse lasta.

TÖÖKA TOONEKURE TALU TEGEMISI

Ees on veel hunnik paberimajandust, arvete tasumist, PRIA kuludekaratsioon ning "LIHULA ON LAHE" projekti lõpparuanded.

Olen pakatamas 

põnevusest, ootuses.

Olgem Soojad, Sügavad, Säravad ja Selged!

Stuudio

Fotosid 8. detsembri Lihula´ste rännakust võimalik vaadata siit
https://plus.google.com/photos/118204142593751055377/albums/5820283967535163233

Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia Elektronmuusika stuudios tegeles helisalvetusega Tammo Sumera.
Lihulasi sõidutas Aare Sillukse AS L&L.

Kokku sai lindistatud 34 toest 38 noore esituses.

Elagu noored!
Elagu!

LIHULA ON LAHE

Rahulikku 2. adventi!!

Nii, teatan Teile nüüd rõõmsalt ja pidulikult, et PRIA Leader noorteprojekt "LIHULA ON LAHE" on jõudmas lõpusirgele. Eile, 8. detsembril viisime ellu 2 viimast üritust - muusika-ja loomingupäeva. Sellega on kõik 5 üritust korraldatud, jäänud veel hulk paberimajandust, arvete tasumist, kuludeklaratsioon ja projekti aruanded. Nüüd lähemalt eilsest, milleks viimane kuu aega olin valmistunud - täitnud taotlusi, allkirjastanud lepinguid, helistanud, küsinud, leppinud kokku, arvutanud, koostanud garantiikirju, muretsenud ja rahunenud, kurvastanud ning rõõmustanud.15 minutit enne keskpäeva jõuavad 50ne kohalise L&L (Lihula Liinid) bussiga Lihulast Tallinna Eesti Muusika-ja Teatriakadeemiasse 38 noort, mõned juba Lihula Muusikakooli lõpetanud, koos kuue õpetajaga.Olen ise juba teist päeva Tallinnas, kohtun nendega Muusika- ja Teatriakadeemia fuajees. Nii palju tuttavaid, rõõmsaid, naeratavaid nägusid. Väga soe.Paar olulist täpsustavat teadaannet ja jaotame õpilased-õpetajad kolme klassiruumi akadeemia eri korrustel.All nullkorruse Elektronmuusika stuudios ootab meid Tammo Sumera, helilooja Lepo Sumera poeg. Meigo vana koolivend.Esimestena saavad stuudioruumi koridoris oodata ja stuudiosse lindistama pianistid. Kõik see selleks, et viia lõpuni Leader noorteprojekt "LIHULA ON LAHE", mille muusikapäeva raames saavad noored Lihula muusikud sõita Tallinna ja lindistada oma õpitud ja harjutatud toeseid ühes Eesti parimas stuudios. Eesmärk - välja anda Lihula Muusika- ja Kunstikooli CD. CD-karbi vahel olev voldikraamat tuleb pea 30 lehekülge, kust võib leida hulga kunstikooli õpilaste teoseid ja nii eesti kui inglisekeelset infot Lihula ning muusika-kunstikooli kohta. Järgmine nädal lähevad plaadid trükkimisele. Kokku 34 noorte poolt esitatud teost. Tiraaž 200. Plaadid ei ole mõeldud müügiks.Sellega siis ühtlasi saab ühendatud noorte loodud kunst ja noorte poolt esitatud muusika. Panustatud kodukoha arengusse.Stuudioaeg on meil kella 12-18, kuid selgus, et nimekirja on lisandunud veel paar teost ning tundub, et läheb natuke kiireks. Tammo Sumera ilmutas ülimat professionaalsust ja säilitas terve päeva rahuliku meele, ma kergendatult hingasin, ülihea on niimoodi ühise visiooni nimel koostööd teha!!!Külastan korduvalt kõiki Lihula noorte kasutuses olevaid klassiruume, stuudiost kaks korrust kõrvemal harjutavad, valmistuvad kitarrimängijad ja akordioniansambel. Keelpillid valmistuvad neist omakorda veel 2 korrust kõrgemal. Eile 8. detsembril oli Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias ülioluline päev. Toimus suur rahvusvaheline konverents "Hilda Taba 110". Konverentsil kõnelesid 

• prof W. Parker (USA)
• prof William F. Pinar (Kanada, Briti Kolumbia Ülikool)
• prof Ulf P. Lundgren (Rootsi, Uppsala Ülikool)
• prof Tero Autio (Tallinna Ülikool)
• prof Edgar Krull (Tartu Ülikool)

Seega akadeemia oli täidetud austusväärsete isikutega - Eestisse kohale on tulnud mitmeid huvilistegruppe eri maailma riikidest.

Äkitselt kukub mulle "pähe" midagi rasket ja kõva, fuajees seistes vaadates läbi klaasist ukste näen, kuidas Lihulast pärit noored seisavad ja suitsetavad otse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia peesissekäigu ees.Karjun vaimus appi! Ei esinda nad ju praegu iseennast ega väikest Lihulat, vaid lisaks Eesti kõrgemale muusika ja teatriakadeemiale üldist Eesti Vabariigi kultuuri.No kui rumalasti nad toimivad, täitun "püha vihaga", "torman" koheselt õue, ütlen tõsiselt karmi laenguga paar sõna, millele mulle vastatakse imestava küsimusega : "Päriselt või?" Oleksin võinud nad kohe koju saata.Siis hingasin ja rahustasin oma ärritunud väikest närvisüsteemi. Oli veel palju muud, kuid see oli isegi omamoodi tore ja justkui tundus kuidagi positiivselt akadeemiat elustav, et tšello pikkused ja lühemad noored akadeemia viiel korrusel natuke ringi jooksid ja liftidega sõites akadeemiat suure ja eriti põneva mänguväljakuna kohtlesid. Lihula linnas ei ole ju mitte ühtegi lifti.Igatahes peale pianiste läksid stuudiosse kitarristid, peale neid puhkpillid, keelpillid, akordionid, brassansambel ja viimastena need bändinoored, kellest eelnevalt juttu oli.Oli hulk rõõmustavaid hetki, üks tüdruk heegeldas stuudioukse taga oodates, jälgisin teda suure huviga. Tõesti intelligentsed noored, sain ühe toreda foto klõpsatud, kus kolm kõrvuti trepil istuvat noort loevad kõik raamatut. Käisin korra kesklinnas poes, otsin kaks kotitäit banaane, õunu, seemnesaiu ja küpsiseid.Need kõik kulusid igati nö marjaks ära. Ei ole ma veel iial sellises koguses banaane poest ostnud!!! Kui kell hakkas saama kuus, oli ilmselge, et kuueks me valmis ei jõua. Peaaegu seitsmeni läks aega.Tammo Sumera suhtes tunnen siirast südamepõhjani ulatuvat tänu. Aitäh Tammo kogu Sinu austuse, suhtumise ja tehtud töö ning abi eest!!!Jätsime Tammoga hüvasti, vabandasin valvelaua ja administratsioonipersonali ees tekitatud ebamugavuste pärast. Lubasin neile plaadi saata, päeva lõpuks olid nad juba mõistvamate silmadega. Isegi õnnestus neid korraks naera "ajada".Torman õue, jooksen bussi suunas, olen viimane, mind oodatakse, jooksen, küsin esimeselt nähtavalt inimeselt, kus pool Tatari tänav asub, ta vastab mulle, et tema arust ikka sealpool, pööran siis ennast 180 kraadi ümber ning jooksen edasi või siis tagasi, vist ikka edasi bussi suunas.Bussis tundus palju rõõmsad, mind tervitati toreda aplausi saates. Algas rännak kodu poole.Noortes ei olnud küll märgata väsimust, vastupidi, kõik elavnesid ja kihisesid, naersid ja laulsid.Sügav rahu mind valdas ja naeratasin soojalt südames. Kordumatu päev. Kordumatu kojusõit. Kordumatu kõik.

Aitäh!

Valguse aine

valitud lõike raamatust Leelo Tungal Valguse aine (1986)

Kõik rammu ammu kulutasid selleks,

ei näida-olla läbinisti raudne.

Tahe olla endast suurem

piinab, painab nagu võlg.

Oota.

Vaiki.

Ja meelde tuleta.

Ära mõtle, et maailm on pime.

Meelde tuleta

välise tuleta

iseenese valguse nime.

Ning taipad, endast põrkudes ja ehmudes:

su jõud end peitis nõrkuses ja pehmuses.

Kus kasvavad puud

mine sinna
kus kasvavad puud
tuules ja vihmas 
seisavad puud
seista ja olla 
ei midagi muud
puhkeda viljuda hääbuda hästi
kõik vastused on nõnda lihtsad kui vesi
ja vähe on seda 
mida küsida vaja
kuula südant
ära liiguta käsi
kuni kõik mis su ümber
on su enese kaja

jah mine sinna 
kus kasvavad puud
seisa tükk aega tasa
ole paigal ja harju

ja siis ainult siis õpid tantsima 
nagu papliteharud nagu lehistevarjud

mine sinna
kus kasvavad puud
tuules ja vihmas
seisavad puud
seista ja olla
ei midagi muud
puhkeda viljuda hääbuda hästi

http://soundcloud.com/kadi-uibo/kus-kasvavad-puud

"Kus kasvavad puud" 
Music - Kadi Uibo 
Lyrics - Mathura 
Vocals, Harmonium - Kadi Uibo 
Drums - Eno Kollom

Meigo metsas 2010

WITHOUT

I-Ching & Timewave Zero

History Channel'i klipp
teemaks I-Ching, Terence McKenna ja Timewave Zero.

Pikem video leheküljel
http://www.youtube.com/watch?v=k9vkoDkeaVM

“You are an explorer, and you represent our species, and the greatest good you can do is to bring back a new idea, because our world is endangered by the absence of good ideas. Our world is in crisis because of the absence of consciousness.” - Terence McKenna

...

Ta on nähtamatu, käega ei saa teda katsuda;
ta on puudutamatu, ometi igalpool tunda...
Mis see on? Oh imet! Ei ole tal nime.
Omas rumaluses püüdsin ma teda haarata,
ma sulgesin käes, mõeldes, et ta on mul peos,
ent ta põgenes, ma ei suutnud teda sõrmede vahel hoida.
Kurva meelega tegin ma oma käe lahti
ja nägin teda jälle oma peo peal!
Oo seletamatut imet! Oo imelist saladust!
Miks näeme asjata vaeva, miks eksleme ringi?

Püha Siimeon

Aasta ohvitser

Janno Märk (Meigo tädipoeg) on aasta ohvitser

http://online.le.ee/2012/11/15/lihula-mees-janno-mark-on-aasta-ohvitser/

Inimese mõõde Anton Tšehhovi loomingus

Klassikaraadios lõppes just mõni minut tagasi Raadio Ööülikooli 2001. aasta salvestus

http://heli.er.ee/helid/oy/OY2001_Reet_Neimar_Inimese_moode_A_Tsehhovi_loomingus.mp3

Inimese mõõde Anton Tšehhovi loomingus

kõneles teatriteadlane Reet Neimar 

Soovitan!

Today's Global Reality