Walking and being on the Black Sea coast (March 7-27) - Jalutades ja olles Musta Mere kaldal (7.-27. märts)

Tervist kallis lugeja !

Greetings dear reader !

Kohtusin Musta Merega 7. märtsil Samsuni linnas.

I met with the Black Sea in Samsun on March 7. 

Atakum, Samsun

Ootamatult lõppeb otsa minu Türgi SIM-kaardi kõneaeg.
Atakum Belediyesi töötajad aitavad mul helistada minu majutajatele ZEYNEP'ile ja ANIL'ile, kes elavad kõigest mõnesaja meetri kaugusel.

Suddenly the credit on my Turkish SIM card is finished.
The workers in Akakum Belediyesi help me to call my hosts ZEYNEP and ANIL who live only few hundred meters away.

Vaade minu toa rõdult ZEYNEP'i ja ANIL'i kodus Samsunis.

View from my rooms balcony in ZEYNEP's and ANIL's home in Samsun.

Hommikusöök koos ANIL BURAK KURUHAN'i (vasakul) ja ZEYNEP ÇELİK'uga (paremal) nende kodus Samsunis.
8. märts.

Breakfast with ANIL BURAK KURUHAN (left) and ZEYNEP ÇELİK (right) in their home in Samsun.
March 8.

Samsun

Türgi Vabariigi looja
MUSTAFA KEMAL ATATÜRK
maabus Samsunis 19.mail 1919.

Turkey's founder
MUSTAFA KEMAL ATATÜRK landed in Samsun on May 19 in 1919.

Samsuni kesklinn.

The centre of Samsun.

Külastamas loomaaeda.

Visiting the Zoo.

ANIL viskamas loomadele värsket muru.

ANIL throwing fresh grass for the animals.

ZEYNEP ja ANIL annavad mulle teele kaasa palju armastust,  termose, kerge alumiiniumist kannu, hulga erinevaid teepakke, kakaod, toitu täis termokoti, purgi ploomimoosi, väikese lampi ja ühe väga ilusa pliiatsi.

ZEYNEP and ANIL give for me for the road a lot of love, a thermos, aluminum pot and a lot of tea, thermo bag full of food, a jar of plum jam, one lamp and a very beautiful pencil.

Minu toanaaber Kõr-Kõr.

My roomate Kır-Kır.

Selline karvane olen ma 9. märtsi keskpäeval.
Selline veel karvasem olen ma ka praegu, kuna varsti alustan jalutamist Türgimaa suurimate ja kõrgemate mägede suunas, kus igasugused soojusehoidjad on suureks abiks!

So hairy am I on March 9.
Even more harier now, because soon I will start walking towards the biggest and the highest mountains in Turkey where all warm-keepers are very helpful. 

Jättes hüvasti ZEYNEP ÇELİK'i ja
ANIL BURAK KURUHAN'iga.
9. märts kell 13:05.

Saying goodbye with  ZEYNEP ÇELİK and ANIL BURAK KURUHAN.
1:05 PM, March 9.

Kohtumine NANOUK ja SINAN KURT'iga.

Meeting with NANOUK and SINAN KURT.

Rikkalik hommikusöök NANOUK'i ja SINAN'i kodus.

Rich breakfast in the home of NANOUK and SINAN.

NANOUK KURT (vasakul) ja SINAN KURT (paremal).
10. märts kell 12:52.

NANOUK KURT (left) ja SINAN KURT (right).
12:52 PM on March 10.

10. märtsi õhtuks ja ööks jään Samsuni linna piiriääres olevasse hotelli, kuna ma ei jõudnud õhtuks linnast välja jalutada.

Eelnevalt aitasin ühel mehel mitusada meetrit autot lükata.

I stay in a hotel near the border of Samsun.
Before I helped one man to push a car for hundreds of meters.

Hüpe

The Jump

Väsinud

Tired

Väljudes Samsunist 11. märtsil kell 09:47.

Exiting from Samsun at 09:47 AM on March 11.

Teel Trabzoni suunas.

320 km

On a way to Trabzon.

Ühes juuksurisalongis joon mitu teed ja söön paki rosinaküpsiseid.

I one hair salon I drink tea and eat a pack of raisin cookies.

Çarşamba linnas kutsutakse mind ühte koju õhtust sööma.
Pakitakse teele kaasa 2 suurt sooja saia ja väike ämbritäis salatit.
Hiljem tõrgun tükk aega peremehelt vastu võtmast raha, mis mul siiski mitte kuidagi ei õnnestunud.
11. märts kell 16:59.


In the city of Çarşamba I am invited to eat dinner in one home.
Kind people pack for me on the road 2 big warm breads and a small bucket of salad.
Later I try to resist taking money from the man of family
but I failed.
March 11 - 4:59 PM.

Kirjutan märkmikusse 12. märtsi õhtul kell 19:21.

Olen Terme linnas . . . täna öösel olin telgis, öö läbi sadas vihma. Hommikul ärkasin kella 7 ajal, suure saju tõttu magasin edasi.
Jalutamist alustasin kella 11 ajal. Telki panin kokku vihmas. Ennelõunal ühte kraavi ületades libisesin ja kukkusin kahe jalaga kraavi - jalad läbimärjaks. Mitte just kõige parem algus päevale. Kogu päeva sadas vihma. Ühes kohas istusin 8 mehega, jõime mitu teed. Teises kohas sain kaasa purgi kirsimahla ja kaks suurt küpsist. Kolmandas kohas jõin ühe tee.
Fotosid ei teinud . . . homme õhtuks peaksin jõudma ÜNYE linna . . .   

13. märtsi õhtu Ünye's kell 19:00.

In Ünye on March 13 at 7 PM.

Rikkalik hommikusöök Ünye Ünag'is.
14. märts.

Rich breakfast in Ünye Ünag.
March 14.

Hüvasti Ünye !
Aitäh !

Goodbye Ünye !
Thanks !

Sisenedes 106 000 elanikuga Fatsa linna.
14. märts kell 16:55.

Entering into Fatsa with the population of 106 000.
March 14.

BATUHAN BAYIRLI, EMRE PARK, ANIL BURAK KURUHAN, MEIGO MÄRK.

EMRE PARK toitmas näljast koera.

EMRE PARK feeding the hungry dog.

Läheme sõitma väikestele mägistele külateedele . . .

We go for a ride on the small hilly village roads . . .

. . . ja meiega koos on noor koerake.

. . . and together with us is a young dog.

Kutsume endaga kaasa kaks jalutavat daami, kellel aitame ronida "pardale" ning kes sõidavad koos meiega mööda mägiseid külateid umbes 2 km.

We invite 2 walking ladies to drive with us for 2 km.

Pärast kahe tunnist vihma käes olemist olime kõik läbimärjad.

We were all completely wet after being in the rain for 2 hours.

Õhtul läheme meestega tervisekeskusesse ujuma ja oleme Türgi saunas.
Hilisõhtul vaatame Emrega filmi "I Origins", mis avaldas mulle väga sügavat mõju - soovitan !!!

In the evening we go swimming and have a good Turkish sauna.
In the late evening we watch a movie called "I Origins" what had a very deep effect on me. I recomnend!

EMRE PARK'i kodus avaldas mulle väga sügavat mõju tema ema ja isa vaheline armastus!
Pere ja kodu täis armastust, ilu ja õnnelikkust!
Lahkun nende kodust õnnelikumana - süda täis tänulikkust ja kott pilgeni süüa täis. Kogu toidukraam, mida Emre mulle kaasa soovis anda, minu suurde seljakotti lihtsalt enam ei mahtunud.

In EMRE PARK's home I was deeply affected by the love between his parents. Family and home full of love, love and happiness. I left their home more happier - with my heart full of gratitude and my bag full of food. There was just not enough room in my bag for all the food Emre wanted to gave me.

16. märtsil jalutan kogu päeva vihmas Fatsast Ordusse täpselt 40 km, läbides mitmeid tunneleid.

On March 16 I walk 40 km from Fatsa to Ordu passing through many tunnels. All day raining.

Kõige pikem tunnel - 3820 m.
Selle läbimiseks kulub mul 45 minutit ! ?

The longest tunnel - 3820 m.
I takes me 45 mintues to pass it ! ?

Valgus tunneli lõpus . . .

The light at the end of the tunnel . . .

Jõudes Ordu linna 16. märtsil kell 17:19.

Arriving to Ordu on March 16 at 5:19 PM.

Teleferik

Külastamas kooli nimega Ordu İMKB Sosyal Bilimler Lisesi , kuhu mind kutsuti. Kahe päeva jooksul jagasin kolmel korral erinevatele noortele ja õpetajatele presentatsiooni Eestimaast (koos fotode ja videodega) ja fotosid ning kogemusi 4340 km pikkusest jalutamisest Ordu linna. 


Visiting Ordu İMKB Sosyal Bilimler Lisesi,

where I was invited and where in 2 days I shared 3 times a 

presentation about Estonia

and about the 4340 km long walking trip to Ordu.

Küsimused ja vastused.

Questions and answers.

Praktiseerimas traditsioonilist Türgi kunstitehnikat.

Practising traditional Turkish art technique.

Noored etendasid näidendi - on möödunud 100 aastat Çanakkale lahingust.

18. märts kell 15:06

On March 18 at 3:06 PM

Lähme sõitma Teleferikuga.

Going for a Teleferik ride in Ordu.

Ordu - populatsioon 195 000

Ordu - population 195 000

Boztepe mäel 18. märtsil.

On Boztepe hill on March 18.

Koos HALİS GÖZPINAR'iga.
Halis, minu lahke majutaja, on inglise keele õpetaja ühes Ordu koolis.

With HALİS GÖZPINAR.
My kind host Halis in an English teacher in one school in Ordu.

Õhtusöök koos AHMET SAZKAYA ja HALİS GÖZPINAR'iga. Ahmet on mitme Ordu linnas oleva restorani omanik.
Sellel fotol oleme Tema restoranis nimega Buket.
18. märtsi õhtu.

Dinner with AHMET SAZKAYA and HALİS GÖZPINAR.
Ahmet is the owner of many restaurants in Ordu.
This photo is taken in his restaurant called Buket.
The evening of March 18.

Kohtumine IGOR'iga - Venemaalt pärit ränduriga,
kes on samuti teel isa suunas.
19. märts kell 09:15

Meeting with IGOR - the traveler from Russia
who also is on the way towards east.
March 19 at 09:15 AM.

Kaks ühes - mošee ja kauplus.

2 in 1 - the mosque and the shop.

Täidavad merd ja ehitavad lennujaama.

They are filling the sea and building the airport.

19. märtsi päeval jäin jutustama ühtede teetöölistega.
Üks meestest küsis, kust ma tulen jnejne...
Kui ta kuulis, et Eestist, küsis, kas ma vene keelt oskan.
Vastasin, et natukene. Ta ütles, et ta õde elab Tallinnas, võttis taskust mobiili ja helistaski kohe oma Tallinnas elavale õele.
Peatselt olengi otseühenduses koos oma puuduliku vene keelega tema õe ja Tallinnaga seal kusagil Türgi maantee ääres.!
:)

Mošee käsitsi kaunistatud sissepääs Bulancak'i linnas.

Handmade "decorations" at the entrence of the mosque in Bulancak.

Sisenedes Giresuni 20.märtsil kell 12:46.
Populatsioon 105 000.

Entering Giresun on March 20 at 12:46.
Population 105 000.

Musta Mere piirkonnas on palju metspähkleid !

There are a lot of hazelnuts in the Black Sea region !

Püstitades telki vihmas
Musta Mere kaldal 21. märtsil.

Putting together the tent in the rain
on the Black Sea coast.
on March 21.

Külastan ühte Türgimaa võimsamat hüdroelekrijaama.

Visiting the hydroelectric power plant.

Kuivatamas sokke ja jalanõusid.

Drying the socks and the boots.

Akköy Enerji hüdroelektrijaama lahked töötajad.
Saan teele kaasa kotitäie süüa, mille kokk spetsiaalselt mulle valmistas. Jättes hüvasti, üks meestest surub mulle pihku raha.

The kind workers of Akköy Enerji hydroelectric power plant !

ABDULHAMİT PARK osutas mulle väga suurt abi!
Foto 23.märtsil kell 09:44

ABDULHAMİT PARK gave me a very big help!

Tee vabrik

Tea factory

Tüüpiline metspähkli majake Musta mere kaldal.

The typical hazelnut house on the Black Sea coast.

Kohtun sillal meestega.
Kuuldes, et plaanin jalutada Erzurumi poole, (mis teatavasti on Türgimaa üks külmemaid piirkondi) võtab üks meestest oma mütsi peast ja annab selle mulle.
Kingituse tagasi lükkamine mul ei õnnestu.

I met 3 men on the bridge. One of them gave me his hat after hearing I plan to walk to Erzurum. 

Lehvitav mees apelsinidega.

The waving man with the oranges.

Kalurite majad

The fishermen's houses

23. märtsi õhtu.

Olen püstitanud telgi mere lähedale ühte maantee alusesse tunnelisse.
Äkitselt ilmub kusagilt üks mees, kes peale meres pesemist minu juurde tuleb, mind rõõmsalt tervitab ja ulatab mulle 5 kommi?
Siis jalutab ta natuke eemale, seob endale ümber pea rohelise rätiku ja alustab päripäeva pöörlemist. 

Pöörlevat dervishit olen ma ka varem näinud, kuid väga professionaalses rituaalses kontekstis koos professionaalsete Sufi muusikutega. Pööreldakse avatud peopesadega, parem käsi avatult taeva poole, võttes vastu Jumala armastust ja õnnistust. Vasak käsi avatult Maa poole jagades Jumala armastust ja õnnistust liigikaaslastele ja teistele olenditele. Lisaks veel mitmeid erinevaid liigitusi ja asendeid . . .

Istudes kivil jälgin teda siis ülima tähelepanelikkusega, kui ta on juba üle 10 minuti järjest pöörelnud, vaatan taustal olevat Musta Merd, mille kaldal olen juba üle kahe nädala jalutanud...
Ma ei suuda mõista selle mere suurust ega sügavust. See on palju suurem ja sügavam, kui ma suudan endale ette kujutada.
Hingan kergendatult.

Tahan teha väikest lõket ja keeta kannuga teed, kuid tikud mitmepäevasest vihmas jalutamisest saanud niiskeks . . .

. . . sain siiski teha lõket ja keeta teed, kuna ootamatult ilmus kusagilt veel üks teine mees, kes on pärit Istanbulist ning kes rääkis perfektset inglise keelt.
Ta küsis, kas ma tahan teha tuld. Vastasin, et tahaks, kuid näitasin talle märga tikupakki.
Siis ta hakkas kohe korjama läheduses olevaid oksi, peatselt süütas ka tule.
(Teine mees endiselt pöörles).
 
Kui ta siis ühel hetkel pöörlemise lõpetas, lehvitas ta meile eemalt umbes 30 meetri kauguselt, koos ühe apelsiniga.
Andis märku, et ta plaanib apelsini viskata meie suunas.
Minu esimene mõte enne tema pikka viset oli "lödi apelsin."

Kuid tema vise oli edukas, täiesti uskumatult edukas!
Apelsin maandus minust meetri kaugusel rannakividel ning siis veeres minu poole nii, et ma ei pidanud tegema mitte midagi muud seal madalal kivil istudes, kui lihtsalt avama oma peo ning apelsin veeres mulle otse pihku!
Olin sellest uskumatust viskest uskumatult vaimustuses!!!!!!

Hiljem saavad mehed ka omavahel tuttavaks.
Välgumihkel kingitakse mulle . . .  varsti olid mehed läinud
ja mina koos kuu, mere, lõkke ja iseendaga keetmas teevett.

Tee oli just saanud valmis, kui mulle helistas ABDULHAMİT PARK, kellega olin alles hommikul 30 km eemal Tirebolu linnas hüvasti jätnud. ABDULHAMİT, kes oli sõitmas autoga minust mööda Trabzonist Tirebolu suunas, päris minu täpset asukohta.
Meil õnnestuski veelkord kohtuda.

With ABDULHAMİT PARK & Company
On March 23 at 7:22 PM

24. märtsi hommikul algas tugev vihmasadu.
Lamasin rahulikult telgis edasi, teades, et telk suudab kaua aega taluda ka väga tugevat vihma.
Ma ei teadnud, et üks telgi kinnitustest oli tulnud lahti ja telgi väikesesse eeskotta, kus olid minu jalanõud, sinna sadas vihm otse sisse - jalanõud läbimärjad. 

Ma ei olegi seda vist veel kirjutanud, et hommikust õhtuni joovad väikestes teesalongides teed ainult mehed!

Pärast 4505 km pikkust jalutamist
kuulan Trabzoni linnas 25. märtsi õhtul klassika muusika kontserti.
Hiljem oleme ja vestleme koos kolme esineja ja teiste muusikutega niisama kohvikus.

Päikesetõus
Minu muusikust majutaja TUNCER ÖNDER'i koduaknast.26. märstil kell 05:35Kogu päeva puhkan ja kasutan arvutit.
Õhtul kuulame TUNCER ÖNDER
imelist kontserti.

We listen to TUNCER ÖNDER's (my kind hosts)
beautiful concert on the evening of March 26.



27. märtsil annan intervjuu Türgi telekanalile TRT Haber.

On March 27
I give an interview for Turkish television channel TRT Haber.

"Why are you walking?"


AYSEGUL ERGENE ja EMRAH ERGENE kodus koos nende poja ja TUNCEL ÖNDER'iga
27. märtsi õhtul.

In the home of AYSEGUL ERGENE and EMRAH ERGENE
together with their son and TUNCEL ÖNDER.


Sellised killukesed siis kolme nädala pikkusest olemisest, elamisest, jalutamisest
Musta Mere läheduses Samsunist Trabzoni Põhja-Türgimaal.
Olen Trabzonis veel paar päeva, siis on aeg jätta Musta Merega hüvasti ja alustada natuke mägisemat ja külmemat jalutamist Erzurumi ja Türgimaa kõrgemate mägede suunas.
Aitäh Sulle kallis lugeja, kes Sa siia viimaste sõnadeni oled jõudnud!
Tänulikkus, hoolimine ja ühtsus olgu ikka Sinus ning Sinuga!!!
I will stay in Trabzon for few more days. Then say goodbye with the Black Sea and continue little bit more hillier and colder walking towards Erzurum and towards the highest mountains of Turkey.

Thank You dear reader who You have arrived to this last words!
May gratitude, caring and unity be in You and with You!!!