by each crime and every kindness

“Simple kindness to one’s self and all that lives is the most powerful transformational force of all.” - David R. Hawkins

“Our lives are not our own. We are bound to others, past and present, and by each crime and every kindness, we birth our future.” ― David Mitchell, Cloud Atlas

rikas ja vaene

Rikkus ja vaesus on võib-olla suhtelised - tähendavad iga inimese jaoks midagi erinevat.
Kuid kas vaene, kelle läheduses on keegi, kellega ta võib oma vaesust jagada
võib olla rikkam nö rikkast, kelle läheduses pole kedagi, kellega ta võiks rikkust jagada?
Kas rikkus on tõeline ainult siis, kui seda on võimalik kellegagi jagada?
Ning kas jagamata rikkus võib olla koormav vaesus?

Kolmest uksest

Araabia vanasõna ütleb, et iga sõna peaks enne lausumist läbi minema kolmest uksest.
Esimese ukse kohale peaks olema kirjutatud: Kas see on tõsi?
Teise kohal peaks silma hakkama küsimus: Kas see on vajalik?
Kolmanda kohale peaks aga olema raiutud meeldetuletus: Kas see on lahke?

*********************

Soovin nüüdsest samuti kõnelda ainult lahket ning vajalikku tõde!

Öko

Päike - valgus, soojus 

vihm

õhk

käbid, viljad, seemned

õied

lehed, okkad

oksad

tüvi

juured

Maa, vesi, mineraalained

Valge

VALGE PILV

VALGE LENNUK

VALGE LIND

Iseendale

Teosest "Iseendale" autor Marcus Aurelius (121 - 180)
Vanakreeka keelest tõlkinud Jaan Unt.

...ja et piir on tõmmatud su ajale ning kui sa seda aega helgumiseks ei kasuta, ta möödub ja sina möödud ja uuesti ta ei tule.
   Mida see tähendab? Asusid laevale, sõitsid, randusid: mine maha.
   See kes eelistab iseenda mõtlemist ja jumalust ning selle täiuslikkuse müsteeriume, see ei etenda tragöödiat, ei oiga, ei vaja üksindust eha rahvahulka; peamine: ta elab, ilma ei ajaks taga või põgeneks.
   Et kõik, mis juhtub, juhtub õiglaselt: kui jälgid hoolikalt, leiad, et see on nii. Ma ei ütle üksnes "vastavalt loomulikule järgnevusele", vaid vastavalt õiglusele, nii nagu annaks keegi kõike osaks väärtuse järgi. Niisiis jätka, nagu juba alustasid, ning mida sa ka ei teeks, tee nii, et oleksid hea, hea sõna tõelises mõttes. Hoia seda alal igas toimingus.
   Mitte nii, nagu elaksid kümme tuhat aastat. Paratamatus ripub su kohal: kuni elad, kuni on võimalik, saa heaks.
   Sest enamik sellest, mida me räägime või teeme, pole hädavajalik, ning kui see kõrvale jäetakse, ollakse palju vabam ja häirimatum. Seepärast tuleb iga kord endale meelde tuletada: on see ikka tõepoolest hädavajalik? Ja kõrvale tuleb jätta mitte üksnes tegevused, mis hädavajalikud pole, vaid ka kujutlused, et nendele järelveetuina tegevused ei järgneks.
...Niisiis läbida see lühike ajahetk loodusega kooskõlas ning lõpetada lahkel meelel, just nagu langeks küpseks saanud oliiv, kiites oma kandjat ning olles tänulik end sigitanud puule.
   Mõtle sageli olemasoleva ja toimuva möödakandumise ja haihtumise kiirusele. Sest ollus on nagu jõgi lakkamatus voolamises, tegevused on pidevais muundumistes, põhjused on tuhandeis muutumistes, paigal ei püsi isegi see, mis on lähedal, ning piiritu minevik ja tulevik on haigutav sügavik, milles kõik kaob. Kas pole rumal see, kes kõige selle juures end tähtsaks teeb, kramplikult pingutab või hädaldab, nagu vaevaks teda miski, mis on tähtis ja kestev.
   Lõpuks ometi sain, kus mind ka ei tabataks, hea käekäiguga inimeseks, hea käekäik aga on sellel, kes on võtnud endale hea osa, ning hea osa - see on head muutused hinges, head püüdlused, head teod.
   Milliste asjaoludega oled kokku juhitud, nendega end ka sobita, ja milliste inimestega oled kokku viidud, neid ka armasta, ent tõeliselt.
   Mis pole kasulik mesilasperele, ei too kasu ka mesilasele.
   Kõik on omavahel põimitud ja see seos on püha ning peaaegu miski pole teisele võõras. Sest kõik on kooskõlastatult paika pandud ning loob koos ühe ja sellesama maailmakorra.
   On inetu, kui nägu on kuulekas ning kujundub ja korrastub, nagu mõte käsib, viimane aga iseennast ei kujunda ega korrasta.
   
   Ja mis sündind on maast, see maaks ka saab.
ent eetri lapsi uuesti kord
viib tagasi taevalaotusse tee,
või siis: aatomite põimituste lagunemine ja mingisugune tundetute algmete laialipillutamine.
   Ja
nad sööki, jooki, nõiakunsti proovides
on voolu tõrjumas, et mitte surra.
Aga jumala saadetud tuulega peab
ju leppima kaebetus vaevas..

Armastada üksnes seda. mis sinuga juhtub ja on sulle kokku kedratud. Sest mis on sobivam? 
   Vaata sissepoole. Seespool on hüve läte, mis võib alati välja voolata, kui teda alati välja kaevad.
...õnnelik elu toetub väga vähesele.
   
   Iseloomu täiuslikkus - see on see, kui iga päev veeta nagu viimne ja mitte erutuda, mitte nüristuda ega silmakirjatseda.
Kui sa niisiis tõeliselt näed, kuidas asi on, siis lakka juba kord hoolimast, milliseks sind peetakse; olgu sulle sellest küllalt, kui sa ülejäänud elugi elad lõpuks nii, nagu tahab su loomus. Jälgi siis, mida ta tahab, ning miski muu ärgu sind eksitagu...
...ja siingi pole kõik üksteisega kooskõlas ega iseendaga; 
kuid ka kogu Maa on vaid punkt.
Kolm suhet: ümbritseva anuma suhtes; jumaliku põhjuse suhtes, millest tulenevalt kõigega kõik juhtub; nende suhtes, kes meiega koos elavad.
   Seejärel tuleta endale meelde, et sind ei rusu mitte tulevik ega minevik, vaid ainult olevik. See aga väheneb, kui piiristad üksnes tema ning sõitled oma mõtlemist, kui ta seda vähestki ei suuda ära kannatada.
   Seepärast ongi kirgedest vaba mõtlemine kindel kants kõrgel. Sest inimesel pole kaitstumat paika, kust varju leides ta oleks edaspidi alistamatu. Kes seda pole ära näinud, on rumal, kes aga on ära näinud ja varju, õnnetu.
   Ülesvisatud kivile pole allakukkumises midagi halba ega üleslendamises midagi head.
Tee seda, mida loodus praegu nõuab. Püüdle, kui on antud, ja ära vahi ringi, kas ikka märkab keegi. 

Ilu

Järgnevalt 2 killukest Platon'i toesest "Pidusöök".

Sellel eluetapil, armas Sokrates," lausus mantineialanna, "mil tunnetatakse ilu, on - kui üldse kunagi - elu inimesele elamisväärne.

...

Mida me küll mõtleksime," küsis ta, "kui kellelgi õnnestuks ilu näha päevselgena, puhtana, segamatuna, inimese ihust, selle värvidest ja muust rohkest surelikust tühjast-tähjast mitte koormatuna, vaid kui tal osutuks võimalikuks vaadelda ainult jumalikku ilu selle ühtsuses?
Mis sa arvad," jätkas ta, "kas niisuguse inimese elu oleks vilets, kes vaatab sinna, tunnetab alati ilu ja viibib sellega koos? 
Kas sa tõesti ei mõista, et ainult seal, nähes ilu selle elundiga, millega see on nähtav, suudab ta sünnitada tõelist voorust...

Hermann

Tere Teile!

Kirjutan kohe natuke lähemalt ühest rändkülalisest. 
Kohtasin Teda eile kella viie ajal Lihula Konsumi ees, majutasin ühe öö oma metsakodus Alakülas ning just pool tundi tagasi saatsin Ta rattaga Tallinn - Virtsu maantee äärde...
Hermann tuli Lihula rattaga - ei ole just midagi erilist, 
kuid Hermann oli sõitnud rattaga Saksamaalt üle 2200 km. 
Mis see siis sõita pole? 
Kuid Hermann Jaspers on 63 aastane. Täpselt 40 aastat vanem kui Meigo?!
Hermann töötas Saksamaal puuetega laste õpetajana, kuid veebruaris lõpetas selle töö.
Veel töötades unistas Ta tihti pikast rattaretkest...
Sõbrad, tuttavad on näidanud Talle pilte, videosid, slaide oma reisidest - rännakutest.
Hermann tundis, et nüüd on aeg...

Füüsiliselt väga vormis, ergas. 
35 aastat on olnud taimetoitlane. Praktiseerib ka joogat! 
Kuna ma ise ka taimetoitlane, siis on ikka lausa puhas siiras rõõm sellisele aukülalisele valmistada õhtu ja hommikusööki!
Eile oli veel eriline päev, Temal ning Tema abikaasal oli 45 pulmaastapäev 
- Hermann abiellus 18 aastaselt. Jagas minuga praktilisi elukogemusi, rääkis abielu tõusedest ning mõõnadest. 
Soovisin väga Tema pulmaastapäeva natukenegi erilisemaks muuta, läksin õue, korjasin õunapuu-aiast ühe üksiku lille, asetasin selle kaevuveega täidetud vaasi... 

Hommikul seitsme ajal valmistasin rikkaliku hommikusöögi, 
kasvuhoones kasvavad, valmivad värsked kurgid lihtsalt uskumatu kiirusega - ma tõesti ei suuda uskuda, kuidas küll need pöial-liisi sorti kurgid ühe ööpäevaga niiviisi kasvavad???

Hermann sõidad praegu rattaga Virtsu poole - läheb Saaremaale. 
Eile õhtul uuris kaarti, et sooviks leida mingit majutust kohe Saaremaa alguses. 
Äkitselt taipasin - Tornimäel elab ju preester Toivo koos abikaasa Marina'ga. 
Hommikul sain Toivoga mobiili vahendusel suheldud - ütles, et saada muidugi rändur siia! 

Olen tänulik sellise kohtumise ning koos olemise eest! Aitäh!!!
Kui nüüd millalgi 40 aasta pärast hakkab selle (minu) füüsilise vormi vanus jõuda ka 65 aastani, siis soovin teada, tunda, kogeda - et ei ole ammugi veel nö "chek-out'i" aeg vaid just nüüd on aeg elurõõmsa kergusega mitmetuhande kilomeetrine ring rattaga läbida!

Elasa elusamalt elusamat elu!

"I always say, I always believe, the very purpose of our life is happy life - happiness."
- His Holiness the 14th Dalai Lama

Hindamatu pärlikee

Loen Thubten Dzigme Norbu, Dalai Laama venna kirjutatud raamatut
"Tiibet - Ajalugu, Usk, Inimesed".
Ja imestan ning unistan.

SISSEJUHATUS

Inimkeha, rahus iseendaga,
on kallim haruldaseimast kalliskivist.
Pea teda kalliks, ta kuulub sulle
vaid see ainus kord.
Inimkeha saadakse raskustega,
teda on kerge kaotada.
Kõik maised asjad on üürikesed
kui välgusähvatus taevas;
seda elu pead sa võtma kui tillukest
vihmapiisa lompi;
kaunis asi, mis kaob nagu
tekkiski.
Seepärast sea oma siht,
kasuta iga päeva ja ööd
selle saavutamiseks.
                                     Tsong Khapa